3. Garant kui mitteehtsa tegevusetusdelikti spetsiifiline subjekt / subjekt ehtsa tegevusetusdelikti puhul 4. Tagajärg 5. Põhjuslik seos Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Õigusvastasus 1. Õiguslik kohustus tegutseda 2. Puudub ülekaalukas või vähemalt samaväärne huvi mitte tegutseda 3. Muude õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavate asjaolude puudumine Ettevaatamatusdelikti koosseis Koosseis Objektiivne koosseis 1. hoolsuskohustust rikkuv tegu 2. tagajärg 3. põhjuslik seos 4. normatiivne omistamine (objektiivne ettenähtavus, regressikeeld, õigusvastasusseos, normi kaitseala, teise isiku vastutusala jms) Subjektiivne koosseis 1. Kergemeelsus (teadlik ettevaatamatus) 2. Hooletus (teadmatu ettevaatamatus) Õigusvastasus Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavad asjaolud a
Süüd välistavad asjaolud.................................................................................18 5.4.1. Eksimus teo keelatuses.....................................................................18 5.4.2. Teised süüd välistavad asjaolud.......................................................18 6. Ettevaatamatusdelikt......................................................................................................19 6.1. Ettevaatamatusdelikti ebaõigus.......................................................................19 6.2. Objektiivne koosseis........................................................................................19 6.3. Subjektiivne koosseis.......................................................................................19 6.3.1. Kergemeelsus....................................................................................19 6.3.2
2) tunnistus (mitte juriidilises tähenduses) – see igasugune vahendatud teadmine, mida teine subjekt edastab tingimusega, et eeldame, et tal on olemas teadmine mingist tõesest allikast. Kui edastab, siis tunnistuslik teadmine. Kohtus tunnistusliku teadmise kaudu kohtunik võtab vastu enamasti. (kui loen 10 aastat hiljem oma päevikut, annan endale tunnistust ...) 3) sisevaatlus, kuidas me tajume oma teadvusseisundeid, uskumusi – oluline sisekaemus ettevaatamatusdelikti puhul – kas nägi ette sündmust või mitte, seda tuleb hinnata. 4) mälu B) Järeldusliku teadmise allikad: 5) induktsioon ehk empiiriline tähendus – selle aluseks loogilised skeemid, aga ta on alati loogiline 6) deduktsioon ehk loogiline tõestus – ainuke paratamatult tõene, kui tehtud õigesti. 7) konduktiivne ehk lähendav järeldamine – laialivalguv see (nt tõmban maha vasturääkivused tekstis, saan kohe teadmist juurde sellega);
annaabi.ee 
