ega ka mäe sassi pearu matustele. Helene küll palus ema et Andrest saks tulla kuid ema sai aru et tegelt ei taha helene mitte andrest vaid koos andresega mäe oskarit . Kui oskar orult möödus pidi kiiresti helne välja minema ja vett tooma et tehe oskari juurde asja ja see tal ka õnnestus . oskas tegi tiina saamiseks aga uue plaani et elli sõbruneb tiinaga ja uurib välja mida too oskarist arvab.nii pandigi tiina elliga ettetuppa kokku magama ja nad rääkisid igal ööl kuini ühel ööl kui elli järjekordselt päris tiina kohta ütles too et ta on haige ja et ta ei saavat lapsi kuna olevat oma eelmisemehega käinud arsti lja too kindlalt nii väinud. Kuid ta oleks nõus uuesti tolle mehega abielluma , kuna tal on nüüd uue naisega lapsed , mida tiina ei saanud talle anda. Selle loo kandis elli oskarile ette ja oskar päris edasi tiina käest igasugu asju selel kohta
» «Monseigneur, ma lahkun siit vaimustuses!» «Jumalaga siis, või pigem nägemiseni, sest ma loodan, et me veel kohtume.» «Nii sageli, kui monseigneur seda soovib. Olen alati Teie Eminentsi käsutuses.» «Olge mureta, me kohtume sageli, sest jutuajamine teiega pakub mulle erilist lõbu.» 161 «Oo, monseigneurl» «Nägemiseni, härra Bonacieux, nägemiseni!» Kardinal' viipas käega, millele vastuseks Bonacieux sügavalt kummardas. Seejärel lahkus ta tagurpidi toast ja ettetuppa jõudes kuulis kardinal teda vaimustusehoos täiest kõrist kisendavat: «Elagu monseigneurl. Elagu Tema Eminents! Elagu suur kardinal!» Muiates kuulas kardinal isand Bonacieux' vaimustuse kärarikast väljendust. Kui Bonacieux' kisa kauguses vaibus, ütles ta: «Tore, tulevikus läheb see mees minu eest kas või surma.» Kardinal asus tähelepanelikult uurima La Rochelle'i kaarti, mis nagu teame, oli laotatud lauale; ta märkis sellel pliiatsijoonega koha, kuhu pidi rajatama kuulus tamm,
annaabi.ee 
