Köögiviljakaupluste arv kasvas 13-lt 40-le. Suurenes liha, piima ja köögivilja müügiks spetsialiseeritud osakondade arv toidukauplustes. Alustati pestud kartuli ja köögivilja müüki ühes Narva ja kolmes Kohtla-Järve kauplustes, hiljem ka teistes linnades kokku 16 kaupluses. Jõupaberist kottidesse pakendatud (3 kg) kartuleid hakati müüma Tallinna ja Pärnu kauplustes. Organiseeriti toidukaupade, nagu leiva-saiatoodete, piima ja köögivilja kojutoimetamist ettetellimiste järgi Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Jätkati tööd kaupluste tüpiseerimisel. Välja oli töötatud universaalne sortimendiga toidu- ja esmatarbe tööstuskaupade kaupluse kaks erinevat projekti (420 ruutmeetrit ja 320 ruutmeetri müügipinnaga). Sellised ABC tüüpi kauplused said "universamide" näidiseks, mis hiljem muutusid selvetoidukaupluste põhitüübiks vabariigis. Hulgikaubanduse reguleerimiseks loodi NSV Liidu Riikliku Plaanikomitee juurde 1958
sissepoole või suupistetaldriku taha. Kõige välimised on need söögiriistad, millega alustatakse söömist. Taldriku serv on laua servast 1,5 – 2 cm kaugusel. Leivataldrik asetatakse taldriku kõrvale. Üks võimalus on, et selle keskele (st taldrikute keskjooned ühtivad). Teine võimalus on, et leivataldrik ülemine serv ühtib taldriku ülemise servaga. Kogu saalis on ühesugune eelkate. Erinev on eelkate ainult ettetellimiste puhul. Eelkattesse kuuluvaid söömisriistu, klaase ja muid vahendeid võib lauale panna mitmel viisil. Vaata joonist 8.5. 218 Söögiriistad võivad olla: lauaservast ühel kaugusel, nurga all, erikujuliselt. Joonis 8.5. Söögiriistade paigutamise võimalused Joonis 8.5 lk. 118 Söögiriistade arv oleneb menüüst ja lauapinna suurusest.
annaabi.ee 
