transportvahenditelt. Tööseadme paigutuselt liigitatakse: a) frontaalse b) külgmise tööseadme paigutusega. Harklaadurite tööorganiks on kaks nn käppa, mis liiguvad tõsteraamil ja suunatakse tõstetava lasti alla tema haaramisel. Last toetub nendele käppadele ja tõstetakse tõstemehhanismiga üles. Lasti käppadelt maha libisemise vältimiseks on tõsteraam tagasuunda kallutatav u7˚ ja lasti mahapaneku hõlbustamiseks ettesuunda kallutatav u3˚. 5. Haaratslaadurite kasutusala ja tööorganite tüübid. Haaratslaadureid kasut peamiselt metsamaterjali laadimis-lossimistöödel nii metsas kui laoplatsidel, sadamates ja raudteejaamades. Nende tööorganiks on vastava kujuga haardeseade paljude palkide üheaegseks haaramiseks. Haardeseade võib olla tööseadme elemendi külge kinnitatud kas liikumatult või varustatud pöördemehhanismiga, mis võimaldab ülestõstetud lasti pöörata vertikaaltelje ümber suvalisse
TEEMANT (joonis 3.6) Teemantrivistust kasutatakse sageli pat- rullis. Eelised: ●● kerge juhtida; ●● väga hea igas suunas katta; ●● hea igakülgseks ümbruse jälgimiseks ja kaitseks. Puudused: ●● kui ollakse liiga tihedasti koos, kuju- tab jagu endast kergesti rünnatavat sihtmärki. joonis 3.6 LIIKUMISMOODUSTE VAHETUS Järjestikust ahelikku (joonis 3.7) Nr 4 jääb paigale ja julgestab ettesuunda, nr 3 liigub nr 4 pa- remale küljele ja jäävad sealjuu- res ühele joonele. Samamoodi tegutsevad ka lahingupaarilised nr 2 ja 1. Samaaegselt liiguvad oma koh- tadele ka lahingpaarilised nr 5 ja 6 ning 7 ja 8. Liikumist alusta- takse, kui jagu on jõudnud ühele joonele. joonis 3.7 52 Järjestikust malelauda (joonis 3.8) Järjestikus liikudes astuvad nr 4, JÜ, nr 1,
annaabi.ee 
