folkloorist. Alguses kuulus see ringmäng pulma lõbustuste ossa, siis hakkas haakuma tanutamisega ja vahetas selle lõpuks hoopis välja. Põllelappimise komme püsis kaua täies elujõus, kuid hilisemal ajal ei kasutatud selleks enam otseselt põlle. Põlle kui riietuseset pruut ju pulmas ei kandnud ja seetõttu seoti see ette spetsiaalselt põllelappimiseks. Esimesena lappis põlle pruudi isa või ema. Kui põlle ettesidumise tava kadus kasutati rahakogumiseks taldrikut. 19.sjandi lõpuaastad tõid uusi asju ka pruudi kaasavarasse. Pruudikirstu hakkas välja vahetama riidekapp, mis oli osa pruudi vanemate muretsetud kaasavarast. Nüüd telliti kapp või kummuti tislerilt ja see pidi olema täis riideid. Olulisel kohal olid nüüd voodipesu, kardinad, vaibad ja laudlinad. Maal oli kombeks, et pruudile anti kaasavaraks lehm või paar lammast
folkloorist. Alguses kuulus see ringmäng pulma lõbustuste ossa, siis hakkas haakuma tanutamisega ja vahetas selle lõpuks hoopis välja. Põllelappimise komme püsis kaua täies elujõus, kuid hilisemal ajal ei kasutatud selleks enam otseselt põlle. Põlle kui riietuseset pruut ju pulmas ei kandnud ja seetõttu seoti see ette 14 spetsiaalselt põllelappimiseks. Esimesena lappis põlle pruudi isa või ema. Kui põlle ettesidumise tava kadus kasutati rahakogumiseks taldrikut. 19.sjandi lõpuaastad tõid uusi asju ka pruudi kaasavarasse. Pruudikirstu hakkas välja vahetama riidekapp, mis oli osa pruudi vanemate muretsetud kaasavarast. Nüüd telliti kapp või kummuti tislerilt ja see pidi olema täis riideid. Olulisel kohal olid nüüd voodipesu, kardinad, vaibad ja laudlinad. Maal oli kombeks, et pruudile anti kaasavaraks lehm või paar lammast
annaabi.ee 
