pöördliikumiste mehhanism. Teatavasti saame õhulennul kehaosade asendit keha raskuskeskme (KRK) suhtes muuta ainult kompensatoorselt. Käte ja jalgade liigutuses on niisiis kiirjooksul juba arengulooliselt omavahel mitmeti seotud ja vastastikmõjutavad. Nii saamegi käte liigutuste abil mõnevõrra mõjutada jalgade liigutusi. Tõukejala kiirem alla ja rajalelöömine lennufaasis tingib, abistab hoojala reie kiiremat etterebimist, põlvetõstet. Jooksuliigutus hakkab reieliigutusega. st. reis juhib jooksuliigutusi. Reie liikumise iseloom, selle kiirendused ja pidurdused määravad jala kui mitmelülilise biokinemaatilise hoobade ahela liigutustegevuse. Kiirjooksu üldiseloomustus “Lühimaa” ehk kiirjooksuks (sprindiks) nimetatakse maksimaalkiirusega (maksimaalse intensiivsusega) jooksu distantsidel kuni 200m ja kuni 200m pikkuste etappidega teatejookse. Samuti võib aravata siia hulka ka naiste
mehhanism. Teatavasti saame õhulennul kehaosade (jäsemete) asendit keha raskuskeskme (KRK) suhtes muuta ainult kompensatoorselt. Käte ja jalgade liigutused on niisiis kiirjooksul juba arengulooliselt omavahel mitmeti seotud ja vastastikkumõjutatavad. Nii saamegi käte liigutuste abil mõnevõrra mõjutada jalgade liigutusi näit. sagedust ja struktuurigi. Tõukejala kiirem alla rajalelöömine (mahaasetamine) lennufaasis tingib, abistab hoojala reie kiiremat etterebimist, põlvetõstet. Jooksu- ja kõnniliigutuste dünaamikat ja kinemaatikat määravad ka fülogeneesis kujunenud jäsemete mitmeliigeseliste lihaste omavahelised koostöösuhted. Tänu mitmeliigeseliste lihaste kujunemisele ja jäsemete lihasmassid nihkunud proksimaalses suunas kerele lähemale. Seetõttu on jäsemete raskusjõu pöördmoment väike ja jäset saab tõsta suhteliselt väikese lihasjõuga ning kiiremini.
annaabi.ee 
