hädad (seljaaju vigastus, mitmesugused halvatusega kulgevad haigused); lülisamba traumad; lülikehade luulised kasvajad; kõige sagedamini esineb nn. idiopaatiline ehk iseenesest tekkinud skolioos, seega põhjus teadmata. Skolioosi voib veel tingida alajasemete erinev pikkus, alajäsemete liigeste jäikus või radikuliit (Teviseleht 2008). Osal juhtudest on seisundi põhjus tundmatu, osal kaasneb see muude seljahaigustega. Selja ehituse muutust peab kahtlustama siis, kui selg ei lähe ettepainutamisel sirgeks (Tervise käsiraamat) Tabel 1 Skolioosi tagajärjed (autori refereering Eesti Lihasehaigete Selts 1998). Skolioosi tagajärjed + Seletus · Halb istumisasend Kui selg on kõver või kõveraks muutumas, siis on tasakaalu hoidmine raskem. Istmikupooltele langeb erinev raskus, kui toetatakse end vaid ühele poolele. Tasakaalu hoidmiseks kasutatakse kaela- ja erinevaid kehalihaseid, mille tõttu on need valusad
Sageli on soodustavaks teguriks kaasasündinud kitsas kanal. Tavaliselt leiab ahenemine aset 4. ja 5. nimmelüli piirkonnas. Lülisambakanali ahenemine võib põhjustada valusid nimme- ja ristluu piikronnas ning tuharates, kirvendust, sipelgate jooksmise tunnet, tuimust või nõrka valu jalgades. Tüüpiliselt tekivad vaevused pikemal seismisel ja käimisel, tingituna nimmenõgususe suurenemisest ning mööduvad ettepainutamisel. Vaevsute põhjuseks peetakse närvijuurte kompressiooni ja verevarustuse puudulikkust. Sündroomi nimetatakse neurogeenseks vahelduvaks lonkamiseks (klaudikatsiooniks). Ravis rakendatakse soojust, valuvaigisteid, ravivõimlemist. Vajaduse korral opereeritakse: eemaldatakse lülikaared, luues sellega avarama ruumi närvijuurtele. Spondülolistees e. lülilibisemine. See on ühe lülikeha ettenihe allpool oleva lüli suhtes. Kõige sagedamini nihkub ette 5.nimmelüli
annaabi.ee 
