Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. 4
Lõikeprotsesse iseloomustavad tehnoloo- gilised karakteristikud. Joonis 20. Lõikeprotsessi karakteristikud treimisel Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise -1 liikumise kiirus: v= πDn, m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min . Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t = (D-d)/2, mm. 34. Revolvertreipink Revolvertreipink on pink, millel on lõikurite kinnitamiseks tagapuki asemel revolverpea.
90. Kuidas jaotatakse ettenihkeliikumisi lõikeprotsessi pidevuse tagamise viisi järgi? Lôikeprotsessi pidevuse tagamise viisi järgi jaotatakse ettenihkeliikumisi pidevateks ja astmelisteks (hôôveldamine, tôukamine). 91. Mida nimetatakse ettenihkeks? Mis on ettenihke dimensiooniks? Ettenihkeks f nimetatakse antud ajavahemikul teriku tipu poolt töödeldava tooriku suhtes ettenihkeliikumisel läbitud teekonda. Ettenihke dimensiooniks on mm. 92. Loetle erinevad ettenihkeliikumise liigid? a) Pöördeettenihe fo (so) - pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe; b) Hambaettenihe fz (sz) - hammaste arvuga jagatud pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe. c) Käiguettenihe fs (sx) - käigu ajaga määratud ettenihe. Käigu all môistetakse edasi-tagasi liikuva keha ühes suunas läbitud vahemaad. d) Kaksikkäigu-ettenihe f2s (s2x) - kaksikkäigu ajaga määratud ettenihe
lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, -1 m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min . Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pide- 66 vuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesüga- vus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t=(D-d)/2, mm.
annaabi.ee 
