tuleb juhtpindu kaitsta kriimustuste ja vigastuste eest ning neid perioodilisely õlitada. Kiiruskast sarnaneb ehituselt auto- või mootorratta käigukastiga. Seda läbib õõnes spindel ehk töövõll, millele hammasrataste abil antakse erinevaid pöörlemiskiirusi. Soovitud hammasülekande sisselülitamine toimub kiiruskasti esiküljel asuvate kangide abil. Igale pöörlemiskiirusele vastav kangide asend leitakse tabelist, mis kooli metallitreipingil on kinnitatud ettenihkekasti peale. Kiiruskasti hammasrataste kulumist aitab vähendada kasti valatud õli. Õli taset tuleb aeg-ajalt kontrollida ja seda vajadusel juurde lisada. Trensel kujutab endast väljaspool kiiruskasti asuvat neljast hammasrattast koosnevat ülekandemehhanismi. Trensli abil saab spindli pöörlemise üle kanda ettenihkekastile ja sealt omakorda käigukruvi või käiguvõlli abil supordile. Kooli treipingil toimub trensli ümberlülitamine kiiruskasti esiküljel asuva vasakpoolse kangi abil.
Selleks on laua tööpinnas T-kujulised pikisooned. 7. Kiiruskast koos spindliga. Spindel saab pöörlemisliikumise kiiruskastist ja annab selle edasi lõikeriistale. Spindli pöörlemise täpsusest, samuti tema jäikusest ja vibratsioonikindlusest oleneb tunduvalt töötlemistäpsus. Kiiruskast on ette nähtud spindlile erinevate pöörlemiskiiruste andmiseks. 8. Ettenihkekasti ülesandeks on töölauale erinevate ettenihete andmine piki-, rist- ja püstsihis. Ettenihkemehhanismi ajam asub konsoolis ja pannakse liikuma eraldi elektrimootorilt. Erinevalt pealiikumise ajamist on ettenihkeajamid aeglasekäigulised. 4.Vertikaalse freespingi ehitus, tema tähtsamad sõlmed ja nende ülesanded pingi töös. Kirjeldage tasapinna freesimist vertikaalsel freespingil. 1
Ristkelgu juhtpindadel on võimalik korpusega paralleelselt liigutada ka freespingi töölauda . Töölaud on ette nähtud freesitava tooriku kinnitamiseks masinkruustangide või muude kinnitustarvikute abil. Töötlemisel saab toorikut nihutada kolmes suunas konsooli abil üles alla, ristkelgu abil edasi tagasi ja töölaua abil vasakule - paremale. Kõik nimetatud ettenihked on võimalikud käsitsi pööratavate käigukruvide abil . Toorikute ettenihke võib anda ka elektriajamiga ettenihkekasti abil. Freespingi korpuse ülemisse ossa kinnitub ülatala koos selle esiotsas asetseva tugipukiga. Ülatala all ulatub korpusest välja töövõlli ots, mille koonilisse avasse saab kinnitada freestorni, padruni või koonussabaga freesi. Freestorn või padrun kinnitatakse töövõlli külge selle õõnsust läbiva pingutusvardaga Peale nimetatud freespinkide on kasutusel veel rida eriotstarbelisi pinke: 1. Pikifreespingid . 2. Karuselfreespingid. 3. Trummelfreespingid. 4. Kopeerfreespingid. 5
pöörlemissagedusi ja -suundi. Töövõllile on paigal- kinnitamiseks tagapuki asemel revolverpea. Revol- datud tooriku kinnitusseade. Esipukist allpool paik- vertreipinkide kasutamine on otstarbekas suurema neb ettenihkekast, kus on mehhanismid supordi eri- detailipartii valmistamiseks paljude lõikurite järjesti- nevate liikumiskiiruste saamiseks. Liikumine kiirus- kulise kasutamisega. Karusselltreipingis töödeldak- kastist ettenihkekasti antakse ülekandemehhanismi se suuregabariidilisi raskeid toorikuid, mille pikkuse abil. ja läbimõõdu suhe on 0,3...0,5. Nende pinkide Pikisuport koos etteula- tuva supordipõllega toetub sängi juhtpindadele ja tagab lõikuri pikiettenihke. Supordipõlles on mehhanismid, mis muudavad veovõlli või veokruvi pöörleva liikumise supordi kulgliikumi- seks. Pikisupordi juhtpindu möö- da liigub tooriku teljega ristsihis