heletumeda põhimõttel pruunides toonides. Hiljem tõi Vincent juba iseseisvaid kompositsioone. " Mida kaugemale ma jõuan, seda enam tunnen, et figuure joonistada on hea." Kirjutas Vincent vennale 1881.aastal." Kaudselt tuleb see kasuks ka maastiku maalimisel. Kui joonistad palju nii, nagu oleks see elusolend aga tegelikult see ju nii ongi -, sünnib kõik ümbritsev nagu iseenesest." 1883.aastal naasis Vincent vanemate juurde Etteni pastoraati ja seal veedetud kaks aastat sdaid otsustavaks ta kunsti kujunemisel. Ta maalis loodust ja lõi suuri figuraalkompositsioone, kasutades selleks valdavalt tumedaid värve, et edasi anda rusuvat atmosfääri, mis ümberringi valitses. Kõigis piltides paistis sügav kaastunne rõhutud inimeste vastu. tänu venna Theo majanduslikule abile suutis Vincent maalida, loobudes selle nimel kõigest peale hädavajaliku ja kulutades raha peamiselt lõuendite, värvide ja modellide peale. Kaks
kiriku assistendiks, kuid pärast mõnda aega suundus ta tagasi koju ning leidis tööd Dordrechtis raamatupoes. Seal aga polnud ta õnnelik ning ta perekond saatis ta Amsterdami, et ta saaks jätkata unistust pastoriks saamisest. 1877. aasta maist alates õppis ta usuteadust, kuid peale eksamitelt läbikukkumist suundus ta edasi Brüsselisse, Belgiasse. Peale mitmete vallandamiste suundus van Gogh tagasi koju. 1881. aasta aprillis kolis kunstnik vanematega Etteni maakohta, kus jätkas joonistamist. Terve suve vältel sõbrunes ja käis jalutuskäikudel oma hiljuti lesestunud täditütre Kee Vos- 4 Strickeri ja Johannes Strickeriga, kellega ta veetis 1878. aastal aega Amsterdamis. Vincent armus Kee'sse ning tegi talle ka abieluettepaneku, kuid too keeldus. Peale seda ruttas van Gogh tagasi Amsterdami, kus sai ka vanematelt kirja sõnadega ,,Sinu kohalolek on tülgastav."
annaabi.ee 
