teenuste maksumust käibemaksu võrra ja Bauhof Group AS-i esitatud kuluarvestuses toodud maksuhalduri hinnangul põhjendatud summade võrra. Maksuhaldur võttis arvesse ka äriühingute deklareeritud töötasusid ning nendelt kinnipeetud ja arvestatud maksukohustusi. Maksuhaldur luges järele jääva summa väljamakstud netotöötasuks. 2 Menetlusosaliste seisukohad 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad Maksuhaldur kandis 9.10.2010 Bauhof Group AS ettemaksukontol olnud 1 343 984 krooni uue maksuotsuse katteks, ning Bauhof Group AS tasus 11.10.2010 täiendavalt 554 739 krooni. See järel kohustas PMTK 15.11.2010 Bauhof Group AS-i tasuma intressivõlga kümne päeva jooksul summas 1 142 104 krooni, mistõttu Bauhof Group AS esitas halduskohtule kaebuse 7.09.2010 maksuotsuse tühistamiseks ja intressinõude 9.10.2010 tühistamiseks. Need kaebused liitis Tallinna Halduskohus ühte menetlusse. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.03
uuest teabest tulenevat vara arestimise ulatust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p-d 20-23). 9. Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrusega arestiti kahtlustatava ettemaksukonto 3 844 343 euro ja 96 sendi ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et KrMS § 142 lg 1 alusel saab kriminaalmenetluses arestida igasugust kahtlustatava vara ja ka ettemaksukontol olevaid rahalisi vahendeid tuleb käsitada OÜ PVMP-Ex varana nii sissemaksete kui ka tagastusnõuete osas. Seda seisukohta põhistades tugines ringkonnakohus Riigikohtu halduskolleegiumi 18. juuni 2013. a määrusele asjas nr 3-3-1-28- 13. Kõnealuses lahendis märkis halduskolleegium, et kuigi ettemaksukonto arestimise võimalust maksukorralduse seadus otsesõnu ette ei näe, on halduskolleegiumi praktikas ettemaksukonto arestimist siiski võimalikuks peetud