lugeda. 24. veebruaril puhkes tulevahetus bolsevike ja rahvuslaste vahel. Pärastlõunal sõitsid Päästekomitee liikmed oma salakorterist kesklinna, kus oli iseseisvuslaste peahooneks kujunenud Riigipanga hoone. Sel samal õhtul moodustati Ajutine Valitsus ning peaministriks valiti Konstantin Päts. Samal ajal trükiti aga Tallinnas manifesti koopiad ning pandi need linnatänavatele üles, rahvale lugemiseks. Manifesti ettelugemiseni aga kahjuks ei jõutud, sest oli vaja tegeleda bolsevike põgenemisega sadama kaudu, luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega ning organiseerida korrapidamist linnatänavail. Järgmisel päeval, ehk 25. veebruaril 1918 luges aga Konstantin Päts avalikult Tallinna Reaalkooli trepil ette iseseisvumismanifesti. Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3
lugeda. 24. veebruaril puhkes tulevahetus bolsevike ja rahvuslaste vahel. Pärastlõunal sõitsid Päästekomitee liikmed oma salakorterist kesklinna, kus oli iseseisvuslaste peahooneks kujunenud Riigipanga hoone. Sel samal õhtul moodustati Ajutine Valitsus ning peaministriks valiti Konstantin Päts. Samal ajal trükiti aga Tallinnas manifesti koopiad ning pandi need linnatänavatele üles, rahvale lugemiseks. Manifesti ettelugemiseni aga kahjuks ei jõutud, sest oli vaja tegeleda bolsevike põgenemisega sadama kaudu, luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega ning organiseerida korrapidamist linnatänavail. Järgmisel päeval, ehk 25. veebruaril 1918 luges aga Konstantin Päts avalikult Tallinna Reaalkooli trepil ette iseseisvumismanifesti. Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3
Pärastlõunal sõitsid Päästekomitee liikmed oma salakorterist kesklinna, kus iseseisvuslaste keskuseks oli kujunenud Riigipanga hoone. Veel samal, 24. veebruari õhtul moodustati seal Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms. Samal ajal trükiti Tallinnas iseseisvusmanifesti, mille valminud eksemplarid kleebiti kohe tänavanurkadel ja kuulutustulpadele. Manifesti avaliku ettelugemiseni 24. veebruaril ei jõutudki, sest oli märksa tähtsamaid tegemisi. Näiteks tuli tõkestada enamlaste põgenemist sadama kaudu (Paksu Margareeta juures langes lahingus punastega Eesti iseseisvuse esimene ohver - Reaalkooli õpilane Lätlane Johan Muischneek), luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega, organiseerida korrapidamist linnatänavail ning mitmesuguste tähtsate objektide juures jms. 25. veebruari hommik Tallinnas oli pidulik: majadel lehvisid rahvuslipud, helistati