MIDA SA NÄED? · Õues jalutades palu lapsel rääkida, mida ta näeb. Kui ta vastab, esita tema mõtlemise ergutamiseks lisaküsimusi. · Kui laps ütleb, et ta näeb puid, võid vestluse jätkamiseks küsida näiteks: Kas see on suur puu? Millised on puu lehed? Mis värvi on puu lehed? Mis puu see on? VEEL KORD! Kui lapsele meeldib mingi salm, raamat või laul, soovib ta seda ikka ja jälle kuulda. · Kui ettelugejale muutub lugu sagedase kordamise tõttu igavaks, palu lapsel jutustada lugu oma sõnadega. · Loe ette ja lase lapsel pause sõnadega täita. Ilmselt on tal lugu juba peas. · Selles vanuses lastele on kõige sobivamad kergesti meelde jäävad lihtsad jutukesed. KASTIMEES · Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutusi, siis palu lapsel kaasa teha: "Olen väike Kastimees, (kükita põrandal ja hoia peast kinni) istun vaikselt kasti sees.
Kas see on suur puu? Millised on puu lehed? Mis värvi on puu lehed? Mis puu see on? UURINGUTE ANDMETEL tekivad just väikelapseeas kui õppimiseks kõige soodsamal perioodil seosed, mis panevad aluse hilisematele oskustele. See on loov mäng, mida võib mängida näiteks jalutuskäigu või autosõidu ajal. VEEL KORD! Kui lapsele meeldib mingi salm, raamat või laul, soovib ta seda ikka ja jälle kuulda. · Kui ettelugejale muutub lugu sagedase kordamise tõttu igavaks, palu lapsel jutustada lugu oma sõnadega. · Loe ette ja lase lapsel pause sõnadega täita. Ilmselt on tal lugu juba peas. · Selles vanuses lastele on kõige sobivamad kergesti meelde jäävad lihtsad jutukesed. 59 UURINGUTE ANDMETEL omandab laps lugemisoskuse sama enesestmõistetavalt kui kõndimis- ja rääkimisoskuse, kui kõne rütm ja meloodia on saanud talle omaseks.