Kui sind tõugatakse, siis tõmba. Jõud pole halb, halb on see, kui jõudu raisatakse.”. Hiljem, kui hakkatakse õpetama püstitehnikaid, siis harjutatakse hästi palju võttesse sisseminekuid, et treenida kiirust. Treeneri jaoks on oluline, et lapsed saaksid selgeks ülemineku püstimaadlusest lubatud maasmaadlusse. Oma esimese kukkumisharjutusega võib selgeks õppida oma esimese heite, näiteks O-Goshi pärast ettekukkumist partneri abiga või O-Soto-Otoshi/Gari pärast tahakukkumist partneri abiga. Oluline on tunda kukkumistehnikaid (Mae-Mawari-Ukemi – ette üle käe kukkumine, Yoko-Ukemi – küljele kukkumine, Ushiro-Ukemi – taha kukkumine). Kukkumist ja heitmist ei õpetata eraldi, sest iga heide peab tulenema omast kukkumisharjutusest. Kukkumine ei ole eesmärk omaette, vaid seda on vajalik õppida ühe kindla haarde võtmiseks ja heite sooritamiseks. Osa sumomatšisid kestsid vähe ja osad hästi kaua
Selleks tuleks mitte väga suure hoo korral vahetult enne takistust kepid maha toetada, tõugata end järsult keppide ja suuskadega üles, suusaninasid üles tõmmates kägarduda ning pärast takistusest üle hüppamist maanduda väljaasteasendisse. Suurel hool sama, kuid ilma keppide toetuseta. Laskumine ebaühtlase lumekattega nõlval. Kohati läbivajuv kooriklumi või põiki ettetuisanud lumehanged – laskutakse väljaseadeasendis. See võimaldab järsul pidurdumisel vältida ettekukkumist. Väljaseadeasendi omandamine on ohutuks maastikusõiduks hädavajalik. Harjutusi tehakse esmalt paigal, siis väikesel hool kõval lumel, siis pehmes lumes. Seejärel suurendatakse nõlva kallet ja laskumiskiirust. Lõpuks laskutakse tambitud nõlvalt pehmesse lumme, esmalt väikese kiirusega, seejärel kiirust suurendades. Kes ei suuda väljaseadeasendit hoida, see kukub ette ja peab veel kergemates tingimustes harjutama. Eriti vajalik on väljaseadeasendi
annaabi.ee 
