laskumine väljaseadeasendites Väljaseadeasendi kõrgus sõltub pidurdusastmest, toodud on piirmised asendid. Kõrge väljaseadeasend- kasut siis, kui on oht kukkuda ette libisemistingimuste järsu halvenemise tõttu. NÕUDED: Keharaskus on ühel, hüppe-ja põlveliigesest painutatud tugijalal ( võimaldab väljaseadet, soodustab tasakaalu säilimist) Põlvest sirge vabajalg on ees väljaseades (väldib ettekukkumise) Tagapool asetseva jala (tugijala) reis ja kere on ühel sirgel. Käed on all-ees-kõrval, pea kallutatud veidi ette. (kasutatakse selleks, et ei kukuks ette. Ees olev jalg, pea ja kere ühel joonel ootamatused) Madal väljaseadeasend- kasut. Suurtel kiirustel ja järskudel pidurdustel ettekukkumise vältimiseks (üleminekul vastasnõlvale ja järsul libisemistingimuste halvenemisel) NÕUDED:
kannikale, kepid taha jätta ja suusad nõlvaga risti viia (lk24) 5) Triivpidurdus – põhilaskumisasendist sirutada kiirelt jalad ja viia kannad risti nõlvaga; keharaskus seejärel täistaldadele, rõhk nõlvapoolsetele kantidele; käed puusa kõrval taha-alla suunatud Ebatasasuste ületamine 1) Lohk – läheneda lohule madalas põhiasendis; lohku laskumisel minna üle kõrgasendisse; lohu vastaskallas ületada madalas põhiasendis. Kasutatakse ettekukkumise vältimiseks. 2) Küngas/kühm – läheneda kühmule kõrges laskumisasendis; kühmule tõustes minna üle madalasse põhiasendisse; kühmult laskudes minna uuesti kõrgasendisse. Kasutatakse kui kühmu ületamine võib põhjustada õhulennu ja kukkumisohu. 2. Sõiduviisid Klassikaline sõiduviis: 1) Paaristõukeline sammuta – üks jalg pool pöida ees pool; põlvedest kerge kõverdumine; keharaskus täistaldadelt; kätehooga koos jalad päkkadele viia; kätetõuke eel kätehoog
annaabi.ee 
