tsiteeritud lause) “[..]aistingud ilma mõisteteta […] pimedad (sõgedad – blind)” (A 51 / B 75). Tunnetus ei ole ei mõtlemine ega tajumine eraldi, vaid mõtlemine ja tajumine nende vastastikkuses seoses ja see seos saab olla uurimisvaldkonnaks üldisele teadusele igasuguse tunnetuse võimalikkuse tingimustest – transtsendentaalfilosoofiale. Kuid niisugusel lähenemisel on oma hind. Kant käsitleb meie tajusid, mida me kogeme enamasti ju terviklike ettekujutustena, vormitu, “meeleliste muljete toorainena” (B 1), millele mõtlemisel tuleb alles anda esemete ühtsus ja kuju, millistes me kõiki neid asju tunneme. Kogetud tegelikkust tuleb alati käsitleda ka “meie” poolt vormitud, mitte aga lihtsalt eest- leitud tegelikkusena. Kanti nimetab oma lahendust teadusliku teadmise võimalikkuse probleemile koperniklikuks pöördeks filosoofias. Analoogia on siin selles, et nii nagu Kopernikus saavutas tähistaeva
Näiteks kui uskuda, et inimliik on oma olemuselt vägivaldne ja agressiivne, peab sotsiaalse kontrolli tagamiseks kasutama erinevamaid meetodeid kui uskudes, et normaalne inimloomus on sõbralik ja heatahtlik ega ole agressiivne liigikaaslaste suhtes. Või kui näiteks olla veendunud, et inimkäitumine on tingitud, kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemistest dispositsioonidest, siis tulenevad sellest paratamatult erinevad praktilised soovitused võrrelduna ettekujutustena, et inimene ise määrab oma käitumist (vaba tahe). Väga suur osa psühholoogidest ja psühhiaatritest, kes on uurinud kriminaalset käitumist, on olnud positsioonil, mille järgi inimesed on põhimõtteliselt loomad ning nende käitumist kontrollivad bioloogilised tungid, instinktid ja vajadused. Nõnda on terved koolkonnad (nt etoloogia) uskunud, et uurides loomi, eriti primaate, saab sealt saadud teadmisi olulisel määral ka inimkäitumise seletamisel kasutada. Eelkõige C
annaabi.ee 
