käib võitlus. Mõtleja suurus seisneb selles, et tema loomingusse on kätketud rohkesti mineviku ja tuleviku ideid. Leiab aset tunnetuse ja pöördumatu üleminek uuele tasandile. Niisugune kohati traagiline üleminek sai osaks Galileo Galileile, kelles põrkusid renessansiaja esteetilistest kriteeriumitest kantud minevikumõte ning üksnes matemaatikale ja eksperimendile tuginev uusaja teaduslik mõtlemine. Samasugune lõhe läbis James Clerck Maxwelli loomingut, see oli üleminek vanalt ettekujutuselt elektromagnetväljast, kui kõikehõlmavast eetrist, väljateooriale. Einsteini puhul ühendas tunnetuse ''tugev pöördumatus'' veelgi varasema ''enne'' sellega, mis oli veelgi hilisem ''pärast''. Paljude mõtlejate puhul muutuvad need vastuolud nende elulugude teljeks, läbivaks jooneks. Need kokkupõrked toovad kaasa meeleliselt tajumatu maailmakeskme kõrvaldamise maailmapildist, füüsikaliste ettekujutuste,
Antud mõtlemislaad sõltub paljus ka tegevusalast n kunstnikele on omasem piltlik mõtlemine. Samas ei sõltu sellest mõtlemise efektiivsuse tase, vaid see näitab vaimse tegevuse omapära. Protsessi kulgemise järgi liigitatakse: · Diskursiivne e arutlev e järeldav mõtlemine - on ümberpöördult liigendav mõtlemine. Mõtlemist suunatakse ratsionaalselt ja plaanipäraselt teadvuse kaudu. See toimub loogilises järjekorras edasisammuvalt, ühelt ettekujutuselt, mõistelt, põhjuselt või otsuselt teisele. Probleem on vaja jagada olulisteks koostisosadeks, et teha seda loogilisele (diskursiivsele) mõtlemisele kohaseks. · Intuitiivne mõtlemine - omane hüppeline ja äkiline mõtte tekkimine. Teadvusel on selle üle väga väike kontroll ja sageli seostatakse seda müstikaga Kontrolli kindlusastme järgi jaguneb mõtlemine: · Kriitiline mõtlemine · Ebakriitiline mõtlemine (Sõerd 1992: 160)
annaabi.ee 
