Rigoletto. Kohe, kui etendus algas, hakkasid mulle silma uhked ning läbimõeldud kostüümid. Kostüümide värvid olid kirevad, silmapaistvad ja igati ajastule kohased, mis tekitas tunde, nagu oleksin ise nende sündmuste keerisesse sattunud. Väga kaunis oli peategelase Gilda sinine maani kleit. Samuti meeldisid mulle hertsogi riided, mis olid väga detailsed. Rigoletto nägi välja selline, nagu inimesed ikka narre ettekujutavad, uhke kolmnurkne müts, mustaruuduline keep ning valge krae. Ka lavakujundusega oli palju vaeva nähtud, seepärast tundus kõik viimistletud. Arvan, et vene sopran Dubrovskaja, andis suurepärase esituse. Tema hääl oli ülimalt kerge ja sobis sellesse rolli. Samuti oli ka Niemelä esitus enam kui suurepärane, tema hääl mõjus väga veenvalt ja jäi mulje, et ta tundis end Rigoletto rollis vabalt. Niemelä
hommikust" öeldes; ma teen, mida iganes nad tahavad; ei pane televiisorit kõvasti mängima; jne. Abi otsivad kaitsekäitumised Neid kasutas 36% vastanuist. Abi otsitakse kõige enam jumalalt. Samuti perekonnalt, naabritelt, sõpradelt, haiglatöötajatelt ja politseilt. Agressioonilised kaitsekäitumised Neid kasutas 20% vastanuist. Näiteks lähenetakse inimestele ja öeldakse: ,,jäta mind rahule"; rünnatakse teisi avalikus kohas või karjutakse naabrite peale. Ettekujutavad kaitsekäitumised Vaid kaks vastanut (s.o. 8%) märkis, et on kasutanud kaitsekäitumist, mida ei saa loogiliselt seostada väidetava ohu ärahoidmisega. Üks vastanu ütles, et kavatseb minna puhkusele teise riiki, kuna seal ei ole Scotland Yard'i ja MI5'e (kes teda väidetavalt jälitasid). Päästefaktorite olemasolu ja nende efektiivsus Üheksa osalejat ütles, et on väljaspool nende kontrolli olevaid faktoreid, mis võivad nad halvast päästa
on vahendatud kehade kaudu. Üheks selliseks näiteks on värvid. Meie nägemissüsteemist sõltub, milliseid värve ja kuidas me näeme. Teised liigid näevad värve teisiti ja nende jaoks on see reaalsus. Reaalsus sõltub meie kehade piirangutest. See, kas kehastunud kognitatsiooni ja lingvistika vahel on seos, on vaieldav. Kindel on see, et kehastumine ei määra ära milliseid sõnu milliste värvide kohta kasutame. Kuid inimesed saavad rääkida ainult asjadest, mida tajuvad ja ettekujutavad ning kõik need asjad on vahendatud kehade läbi. (Evens jt 2007: 7) · Semantika struktuur ongi kontseptuaalne struktuur Evens jt teine juhtmõte väidab, et keel sõltub indiviidi ideedest, mitte ei ole otseselt seotud objektiivse välisemaailmaga. See tähendab, et tähendused, mis on antud lingvistilisetele ühikutele (sõnadele), on vaid üks väike osa võimalikest mõistetest. Meil on palju rohkem ideid ja mõtteid, kui suudame sõnadesse panna. (Evens jt 2007: 7)
annaabi.ee 
