saanud ka mitmed tunnustused, näiteks on ta kahel korral, 1995.ja 2000.aastal, pärjatud Eesti kirjanduse aastapreemiaga. Andrus Kivirähki menu taga on huumor, ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori, kui vana oli sotsiaalne, siis Kivirähki huumor on absurdne, mis pilkab eestlaste rahvustunnet ja kõike püha. Kirjanik ise end romaanikirjanikuks ei pea, talle meeldib teatrile kirjutada. Loomeprotsessi juures naudid ta kõige enam algust, kui ideed alles tekivad ning tekib ettekujutas, kuidas kõik olema saab. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" ilmus 2007.aastal. Romaan on tekitanud palju vastakaid arvamusi, paljud peavad kirjutist tippteoseks, teised on üllatunud kohates sellist pessimismi Kivirähki poolt. 4 3.Teose temaatika Romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" mõtiskleb Leemet, kes viimase mehena mõistab ussisõnu, oma elu üle
Proosateos peab ülesehituselt olema kaunis. Proosa peab olema läbimõeldud. Flaubert: tagasipöördumine romantilise taandumise juurde. F'i vaade maailmale: maailm on väga sitane, kõik on põlastusväärne. Ainuke pääs sellest maailmas on pöördumine kunsti. Kunst on inimesele pääsetee. Siseelu elatakse kunstis ja mitte põlastusväärt maailmas. ,,Madame Bovary" psühholoogiline, katsetus. Kujutatakse illusioonide kütkeis elavat naisterahvast. Raamatuharidus, ettekujutas maailmast on totaalselt vale. Traagiline saatus. Ta on sunnitud oma kunstlikes maailmas pettuma. Armastusromaan. Charles Bovary kirjeldusega algab ja lõpp, selline reem. Madame Bovary lugu on paigutatud teise loo sisse. Sajandi haigust põdevate noormeeste lugu. ,,Tundekasvatus"
annaabi.ee 
