1999 oli pakutud uue konv väljatöötamine, pärast ratifitseerisime, aga Genfi konv pole jõustunud. Genfi konv järgi ei saa EV teiselt riigilt midagi nõuda, kuid oma laevade arestimise kohta käiva normistiku saime korda. Keelelised vead on seal sees. Alhambra vabastamine - konv-s kirjas, et laev tuleb vabastada, kui piisav tagatis rahuldavas, aktsep-s vormis on laevaom või vastutava kindlustaja poolt esitatud - meil on tõlgitud - Jum kardab kohtunikule ettekirjutada- on kirjas, et kohtunik võib vabastada. Arestimise eesmärk on tagatise saamine, kohtunikule pole siin vaja anda võimalust, õige oleks- kui on antud piisav ja rahuldavas vormis tagatis, tuleb laev vabastada. Enne selle konv teket EV-s ja laeva asjaõ sätete kirjutamist, eksisteeris Tsiviilkohtumenetluse vanas seaduses § 139 mingi loetelu hagi tagamise abinõudest. Need lubasid arestida, ainsana olid kirjas päästetasud. Mis tekkis: kohtulahend, oli MS Uniselva, 5 Mio laevahüpoteek, laev
o Redutseeritud mõisatesse seati sisse vakuraamatud, kus oli kõik üles tähendatud. o Politseid ülesanded hakkas täitma keisri foogit. o Talupoegadele anti võimalus ja õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale. MÕISNIKU o Baltimaade mõisnikud olid peamiselt sakslased (+vene, prantuse, soti) o Aadli seisus oli kõrk ja uhke. o XVIIsaj püüti rangelt ettekirjutada milliseid rõivad võivad kanda üks ja teine seisus. PÕLLUMAJANDUS o Mõisate arv ulatus üle 1000 o Pandi rõhku teravailja kasvatamisele (rukkis) kolme välja süsteemis. + Lina o Tööloomaks oli peamiselt härg. (lehmi peeti vähe) o Kivide rohkus põllul. o Rakmetegu- 3-6 päevks tuli mees saata hobusega mõisasse kus tehti kõige kiireloomulisemad tööd ära. o Abitegu- o Mõisavoor-