Kasutatakse ka avamaal tilkkastmissüsteeme. Kasutatakse seemnest külvi ja kasvatatakse istikud ette. Otsekülv tehakse avamaale mai lõpul- juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10…12ºC-ni. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, külv kaetakse kattelooriga. Hektarile kulub 30000-60000 seemet, taimed tärkavad 6-7 päevaga. Istikud kasvatatakse avamaa tarbeks ette 5-6 cm läbimõõduga kassettides. Kasvusubstraadina kasutatakse istikute ettekasvatamisel neutraliseeritud ja väetistega segatud turvast. Kasvukoha temperatuur peaks päevasel ajal olema 20…25º C , öösel 17…18º C. Esimese pärislehe ilmumisel alustatakse taimede pealtväetamisega. Pealtväetisena kasutatakse vees kergesti lahustuvaid mineraalväetisi 0,1-0,2 % lahusena(vt. pakendi pealt). Optimaalseks taimede kasvuajaks loetakse 12-16 päeva, selleks ajaks on arenenud 1-2 pärislehte. Suuremad taimed ei talu hästi istutamist. Enne istutamist on taimi vajalik karastada
Härjasilm on nägus peenralill, nii üksikult kui rühmana ja samas sobivad kõrgemad sordid ka suurema rühmana murusse ilupõõsaste või kõrgekasvuliste püsikute ette. On ilus ja kauapüsiv lõikelill. Härjasilmad on pikaealised, kuid vajavad aeg-ajalt uuendamist, sest üle viieaastased puhmad muutuvad keskelt hõredaks ja nende talvekindlus väheneb. Liike paljundatakse seemnetega, sorte aga jagamisega Seemned külvatakse kevad-suvel kasvukohale või eelkasvatuse korral külvikasti. Ettekasvatamisel õitsevad juba samal aastal. Puhma jagamist tehakse kevadel või varasügisel. Eestis kasvab niitudel ja teeservades harilik härjasilm. 10. Igihali Perekonnas ainult 7 liiki, nendest Euroopas 5 liiki. Väljaspool Euroopat levinud veel Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias. Kõik liigid ei ole igihaljaste lehtedega. Vajab edukaks kasvamiseks varjulist või poolvarjulist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, aga lepib ka tavalise niiskema aiamullaga. Kasutatakse pinnakattetaimena. Sobib
Seemned võib külvata otse avamaale. Idanevad 3 4 nädala jooksul. Taimed võib ka ette kasvatada, siis on saaki loota juba samal maitsetaimena, kasvuaastal. Kasvuruumisk tuleks jätta 30 40 cm ravimtaimena, taimele. Enamasti annab arvukalt isekülvi. aroomitaimena Talvekatet ei vaja. parfümeeriatööstuses, ilutaimena külvata avamaale u. 1 cm sügavusele, harvendada 5-10 sentimeetrini. Ettekasvatamisel toitude kaunistamiseks, pole mõtet, kuna jääb pärast istutamist põdema. maitsetaimena, Kui kukkurviljad muutuvad pruunikaks ja seemned ravimtaimena, ilutaimena, tumedaks, lõigatakse varred maha kuivkimpudesse Seemned külvatakse varakevadel u. 1 cm sügavusele. Idanemiseks vajab vähemalt 20 kraadi ja 3 4 nädalat. Tõusmed pikeeritakse pottidesse ja istutatakse välja allse pärast öökülmi. Osa taimi võibki jätta poti, et neid talvel toataimena edasi kasvatada
Ettekasvatatud 113 rakkudele, mida on eelnevalt töödeldud, antakse lühiajaline elektriimpulss, mis polariseerib rakud ning teatud väärtusest põhjustab polariseeritus mikropooride teket rakukesta. Nendest mikropooridest lähevad rakku sisse laenguga molekulid nagu DNA. Mikropoorid tekivad nanosekundite jooksul ning need parandatakse sekundite jooksul. Rakkude ettekasvatamisel on oluline kasvufaas. E. coli rakud on elektroporeerimisele vastupidavamad logaritmilise faasi lõpus, samas hilises kasvufaasis väheneb rakkude võime muutuda kompetentseks. Lactobacillus lactis, Pseudomonas putida korral tehakse kompetentseid rakke statsionaarse faasi rakkudest. Bacillus cereus, Bacillus thuringiensis aga varajasest logaritmilisest faasist. Elektroporeerimise korral on oluline, et kompetentseid rakke pestaks