eurooplased kauem ja on tervemad kui kunagi varem. Mida teeksin mina, kui ma oleksin enda kodulinna Kohtla-Järve linnapea? Kuidas parandaksin nooremate ja vanemate inimeste omavahelisi suhteid? Mida teeksin, et mu regioon tunduks teistele inimestele sõbralikum? Kuidas tekitaksin kaugemal elavatel inimestel soovi siia elama tulla ja kuidas kaotaksin neis selle tunde, et seda linna tuleb karta ning et alati tuleb küüntega esimesest ettejuhtuvast asjast kinni haarata, peaasi et nad siia tulema ei peaks? Millistes valdkondades viiksin läbi muudatusi, missuguseid muudatusi, ja milliseid rolle täidaksid mu initsiatiivides noored? Kuidas ma need initsiatiivid ellu viiksin ning kuidas saaks neid rakendada? Mida saavad vanemad inimesed Kohtla-Järvel teha, et nad saaksid end aktiivse ja tegusana hoida ning tunda end ühiskonnas väärtusliku inimesena? Kas on üldse normaalne, et vananemine on
otsus teenib paremini otsustaja huve), mida rohkem aega otsustaja alternatiivide vahel valiku tegemisse investeerib. Auto puhul tähendaks see võimalike autoturgude külastamist, internetis surfamist ja lõpuks kompromissi leidmist oma soovide ja võimaluste vahel. Kahtlemata kehtib reegel, et mida kallimat asja me ostame, seda rohkem oleme nõus investeerima aega turu uurimistele. Leiva ostame sageli esimesest ettejuhtuvast kioskist. Televiisorit valides teeme ilmselt ringi peale kõigile linna suurematele poodidele, kus televiisoreid müüakse. Auto puhul laieneb läbiuuritav turg sageli kogu Eestile. Seega: mida põhjalikumalt ma autoturgu uurisin, seda suurem on tõenäosus, et ma saan just sellise auto, mida ma soovisin. ? ? Joonis 1.5. Valik autode ja poliitikute vahel. Kuidas on poliitikute vahel valiku tegemisega