teadmised on kusagil mujal ja tulevas elus vajalik. Näiteks koolis, kus mina käisin korraldas eesti keele ja kunstiajaloo õpetaja sellise päeva, kus kõik minu klassi õpilased pidid tegema etteaste mingi vabalt valitud kunsti teemal. Õpetaja oli arvesse võtnud seda, et meie klassis oli õpliasi, kes tegelevad kunstiga, tantsuga, muusikaga, näitlemisega, filmindusega mis kõik on kunstiliigid ning seda kõike kajastus ka etteastetes. Mina isklikult oli sellises rühmas, kus me kõik sidusime oma huvid muusika, näitekunsti, maalikunsti ja tantsukunsti ja tegime omalaadse perfomance'i ja see tõepoolest oli endale huvitav ja omapärane kogemus, kui saad koolitöö siduda ka oma isiklike huvidega. Õppematerjalide valiku tegemine on õpetaja ülesanne. Õpetaja võib kasutada õpikuid, töövihikutest, käsiraamatuid, õpetaja raamatut, erinevaid ülesannete kogusid, koostada
autoriks. Üheks tuntuimaks illusionistiks läbi aegade on prantslane Jean-Eugene Robert- Houdin, keda peetakse õigustatult modernse mustkunsti isaks. Kuigi mõisted ,,illusionist" ja ,,mustkunstnik" ei ole tegelikult sünonüümid, võib Houdini iseloomustamiseks kasutada neid mõlemaid. Illusionistiks nimetatakse maagi, kes kasutab oma trikkide esitamiseks keerukat aparatuuri, mustkunstnikuks ehk manipulaatoriks aga sellist, kelle trikid põhinevad käteosavusel. Houdini etteastetes leidus mõlemat. Kogu uurimustöö ulatuses olen ma kasutanud sõnu ,,mustkunstnik", ,,maag" ning ,,illusionist" sünonüümidena. Ajaloo vältel on mustkunst arenenud illusionismiga paralleelselt ning pea alati on artistid kesekndunud mõlemale kunstivormile. Pealegi määratleti mustkunsti definitsioon esmakordselt alles 18. sajandi lõpus. Uurimustöö esimeses peatükis annan ülevaate mustkunsti ja illusionismi tekkimisest ning arengust kuni hetkeni, mil areenile astus Robert-Houdin
annaabi.ee 
