õppeasutus. Hoone rajati aastatel 1981-86 Eesti Maaehitusprojekti poolt, arhitektiks Ignar Fjuk. Vanema funktsionalistliku koolihoone (1941) juurdeehitisena valmisid 1985. aastal postmodernistlik 3-korruseline õppekorpus, 1988 võimla ja 1991 ujula. [12] Parkmetsa keskel asuv koolikompleks on orienteeritud piki Piibe maanteed. Juurdeehitis hoonestab telgkeskme, markeerides seda peasissepääsu tähistava ekraanehitisega. Etteastena kujundatud hooneosa eraldab tinglikult vana uuest. Peasissepääs avaneb kõrgesse vestibüüli, kus asuvad garderoobid, käigud vanasse ja uude hoonesse, õpetajate ning direktsiooni ruumidesse. Uus õppekorpus on kõrge rekreatsiooniruumiga, millesse avanevad õppekabinetid kõikidelt korrustelt. Mõnevõrra nihutatult kesktelje suhtes paiknevad söökla ja aula. Täismõõtmetega võimla on seotud II korruse söökla-aula teljega ja ühendatud ujulaga, galerii kaudu
25. Karl Ristikivi looming. Karl Ristikivi (1912-1977) üks selge juhtautor proosas. Ristikivi tõusis teiste seas tugevalt esile. Ristikivi alustas kodumaal kirjutamist ja paistis kodumaal juba silma. Pagulaskirjanduse autoritest enim uuritud autor. Hakkas 1930ndate alguses ajakirjandusse kirjutama pikemaid ja lühemaid tekste. 1938 suur tulemine romaaniga ,,Tuli ja raud". Väikest kirjandust oli juba eelnevalt. ,,Tuli ja raud" on kõrgkirjandusliku etteastena. Sellest kasvas välja triloogia: ,,Tuli ja raud", ,,Õige mehe koda" / ,,Võõras majas" (1940) ja ,,Rohtaed" (1942). Nad pole seotud, nagu tõe ja õiguse osad, vaid on küllaltki iseseisvad. Kõik kolm romaani ilmusid erineva riigikorra ajal: EV, Nõukogue võim, Saksa okupatsioon. Sotsiaalne vaatenurk ei seganud tsensuuri mõttes. Lisaks Tallinnale seovad neid romaane analoogilised peategelased. Toimub alt üles liikumine, kuid selle avaldumine on erinev: ,,Tuli ja raud" on stiilipuhtaim
annaabi.ee 
