347. Keskkondlikkus: ühine keskkonnatingimuste proportsioon, eraldielavad ühemunakaksikud on küll geneetiliselt identsed, kuid nad on erinevas keskkonnas, nende puhul väljendab korelatsioonikeoefitsent laiatähenduslikku päritavust, kui suur mõju on keskkonnal tunnuse avaldumises 348. Valiku meetodid (individaalne ja massvalik): individuaalvalik- järglastest valitakse ristamiseks välja konkreetsed isendid, kasutades fenotüüpide ettearvamise meetodeid, massvalik- ristamiseks valitakse vanemate hulgast välja kindlate omadustega väike grupp isendeid 349. Molekulaarne mimikri: bakterite ja viiruste pinnamolekulid (antigeensed) võivad sarnaneda peremeesorganismi rakkude membraanimolekulidega, mida immuunsüsteem ei ründa, nt antikehad, mis toodetakse veise albumiini vastu, hävitavad ka B- rakke 350. Sünteensus: 1. Klassikalises geneetikas tähendab geenide ja muude geeniliste elementide paiknemist samas kromosoomis,
Teades kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsienti, on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaskonna kvantitatiivseid tunnuste omadusi. Kunstlik valik seisneb peamiselt valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Kunstlikul valikul kasutatakse kaht põhilist valikumeetodit: 1. Individuaalvalik – järglastest valitakse ristamiseks välja konkreetsed isendid, kasutades fenotüüpide ettearvamise meetodit 11 2. Massvalik – ristamiseks valitakse vanemate hulgast välja kindlate omadustega väike grupp isendeid. Inbriiding – lähedalt suguluses olevate isendite ristumine. Järglaskonnas suureneb homosügootide aste, lähisugulaste lastel on suurem risk geneetilistele haigustele. Nt on inbriidingu efekt albinism, ehk pigmendi puudumine. Pigmendi puudumise oõhjustav allele sattus sugulusabielude tõttu homosügootsesse olekusse. 16