KOKKUVÕTE FILOSOOFIA KUI LOOMING Filosoof loob kontsepte (mõisteid). Ta loob neid nagu maalikunstnik loob jooni ja värve. Jooned ja värvid ei ole kunstnikule ette antud, vaid nad sünnivad loomingu tulemusena. Ette antud on vaid mingid ,,raamistikud" vood. Looming seisnebki nende voogude eraldamises, korraldamises ja ühendamises. Seega kontsept ise ei ole midagi etteantut ja ei ole ka sama, mis mõtlemine mõtelda saab edukalt ka ilma kontseptita. Aga vaid filosoof mõtleb kontseptitedes ning kontsept sünnib filosoofi tegevuse, algupärase loomingu tulemusena. Gilles Deluze ütleb, et kontsept on singulaarsuste süsteem, mis on eraldatud mõttevoost. Näiteks helilooja eraldab akustilisest voost (mis hõlmab endas kogu maailma ja isegi vaikust) midagi, näiteks noote või veel midagi muud. Sama kehtib ka filosoofia puhul, ainult siin pole küsimus
Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, Näit. nisuturg või jäätiseturg, kus on j ega et üksik ostja g müüja j ei suuda tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. turuhindu mõjutada. Seega üksiku turuosalise käitumine hinda ei mõjuta ning kujunenud hindu vaadeldakse kui etteantut. 3 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Oligopol Puhta oligopoli puhul: ·turul on mõned tugevad firmad ·firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida ·firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha ·pole hinnasõjad välistatud välistatud, kuigi selleni läheb konkurentsivõitlus suhteliselt harva.
Õiguse filosoofias käsitletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi põhiprobleeme. Sellisteks on: õigusfilosoofia olemus, õiguse olemus, õiguskorra struktuur, õiguse muutumine e ajaloolisus, õiguse tunnetamise võimalused ja viisid, õiguse kehtimise alused, õiguse idee jne. Õiguse filosoofia eseme moodustavad: maailm kui olemine, äratundmine (subjekt) ja õiguse eksisteerimisviis (õigus kui protsess). Kas õigus on midagi inimestele etteantut ehk siis ontoloogiline kategooria või tekib ta läbi teadvuse ja selle abil (arusaamisteooria) või saavutab ta oma läbilöögivõime tänu eksisteerimisele ja rakendamisele. Kas õiglus on olemas, milline peab olema õiglane õigus? Õiguse filosoofia põhiküsimused jaotuvad kolmeks suureks probleemide ringiks: 1. Kas õigus on olemise komponent ja kas ta eksisteerib inimeste jaoks kui reaalselt olemasolev objekt
annaabi.ee 
