09. Kuna mul ei olnud siis veel aimugi (enda tähelepanematusest tingituna), et lõpuks on vaja kõigist laboritest aruanded teha, ei mäleta ma nüüd enam väga hästi mis seal täpselt toimus. Katsun siiski materjalide ja märkmete põhjal midagi kirjutada. Esimeses osas vaatlesime etalonmudeliga adaptiivsüsteeme. Etalonmudeliga süsteemi puhul antakse regulaatorile näidismudeli abil ette soovitud objekti käitumine, mida regulaator siis täita püüab. Tavapärasest etteantavast seadesuurusest erineb etalonmudel sellepoolest, et näitab lisaks ka käitumise soovitud tulemuseni jõudmiseks. Adaptiivse süsteemi puhul vaatab regulaator etalonmudeli väljundit. Etalonmudeli väljund muutub ajas, seadesuurus ei muutu. Selleks, et süsteem oleks lihtsalt häälestatav, peab etalonmudel olema võimalikult lihtne. Samas ka piisavalt keeruline, kirjeldamaks süsteemi vajalikul keerukustasemel. Juhitav mittelineaarne süsteem on kirjeldatav mudeliga Etalonmudel :
Aksiaalsel mehhanismil on iga faasi profiili- ja pöördenurgad omavahel võrdsed. Desaksiaalsel mehhanismil (vt. joon 5-4) on e= e ± ja n= n . Nendes valemites tuleb võtta ülemine märk siis, kui desaksiaalsus on positiivne. Kolmnurkadest Aaoa´1 ja Aba´1 joonisel 5-4 selgub, et =arcsin(se/ReRo), kus se-tõukuri käik, Re- nuki eemaldumisraadius, Ro- nuki alusringjoone raadius. Nukkmehhanismi sünteesimisel lähtutakse tõukurile (või nookurile) etteantavast kiirendusseadusest.Praktikas kasutatavaid liikumisseadusi on palju, näiteks koosinuseline, siinuseline, kaldsiinuseline, konstantne, trapetsiline kiirendusseadus jne. Neil seadustel on erinevad kinemaatilised ja dünaamilised omadused. Õige liikumisseaduse valik võimaldab igas olukorras saada soodsaima mehhanismi. [Liikumisseaduste analüüs toimub loengul ja laboris]. Lähtudes valitud kiirendusseadusest arvutatakse tõukuri või nookuri siirete sõltuvus ajast (vt joon. 5-5). Joon
annaabi.ee 
