See tähendab, et ühtede ja samade jõudude mõjul võib masspunkt liikuda vägagi erinevalt. Näiteks keha, mis vabastati ilma algkiiruseta, langeb raskusjõu mõjul vertikaalselt alla mööda sirgjoont. Seesama keha, visatuna horisondi suhtes mingi nurga all, liigub sama raskusjõu mõjul (õhutakistuse jätame arvestamata) mööda mingit kõverjoont. Niisiis, masspunkti konkreetse liikumisseaduse määramiseks ei piisa mõjuvate jõudude etteandmisest, vaid tuleb veel anda liikumise algtingimused. Tuleb nimelt ette anda masspunkti algasendi ja algkiiruse, s.t hetkel t = 0 : a) kohavektori r0 = r (0) r t =0 , b) kiirusvektori v 0 = v (0) v t =0 .
on lõpmata suured. Silinderpinnad on seega muutunud rööptasanditeks ja neile vastavad ühiskeskmega ringjooned rööpsirgeteks (joon. 29.a). Alusringjoone raadiuse rb kasvades (joon. 30) suureneb evolventprofiili kõverusraadius . Kui rb , siis ka . Seega on hammaslati hambaprofiiliks sirge. Seda asjaolu kasutatakse omavahel korrektselt hambuvate evolventrataste perekonna kindlaksmääramiseks, selleks piisab hammaslati kuju ehk nn. lähtekontuuri etteandmisest (joon. 29.b). Lähtekontuur on nominaalse hammaslati profiil jaotuspinna risttasandis (silinderratastel vastab sellele otslõige). Hambalõikeriistade geomeetria alus on töökontuur (joon. 31), mis kujult ühtib lähtekontuuriga, erinedes sellest ainult hambapea kõrguse poolest. Viimast suurendatakse radiaallõtku c*.m võrra selleks, et lõigatavatel hammastel tekiks nõutav jalakõrgus h *f = h *f m . Lähtekontuuri peadesirge ja töökontuuri vaheline lõtk säilib, vältimaks hammaste
annaabi.ee 
