näiteks „Karjaste laul. Ott ning Peedu“, „Jaak, Jüri – karjasepoisid“, „Elts ja Tiiu – karjased“. Neis võib kergesti ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kr. J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofia jälle lauludeks – olgu see läbi muremõtete, nagu oma varast surma etteaimavas luuletuses „Mardi Lutterusse päwal“, mida võib tema vaimseks testamendiks pidada. Kr. J. Petersoni tööde kogu avaldas alles 1922.aastal A. Paltser pealkirja all „Laulud, päevaraamat ja kirjad“. 1976.a ilmus „Laulud. Päevaraamat“ K. Taevi redigeerimisel. Pilet 19 1. G.de Maupassanti elu ja looming, ühe romaani ja ühe novelli analüüs Maupassant’i elu ja looming, iseloomulikud jooned, romaani probleemid 1850-1893. Pärit P-Prantsusmaalt, Normandiast
Ott ning Peedu", ,,Jaak, Jüri karjasepoisid", ,,Elts ja Tiiu karjased". Neis võib kergesti ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kr. J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofia jälle lauludeks olgu see läbi muremõtete, nagu oma varast surma etteaimavas luuletuses ,,Mardi Lutterusse päwal", mida võib tema vaimseks testamendiks pidada. Kr. J. Petersoni tööde kogu avaldas alles 1922.aastal A. Paltser pealkirja all ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad". 1976.a ilmus ,,Laulud. Päevaraamat" K. Taevi redigeerimisel. Kristjan Jaak Peterson asetas ajast kaugel ees käies esimesed kivid eesti rahvusliku kirjanduse alusmüüri. NB! Lisaks veel piletis 14!!!!! Paari luuletuse analüüs
annaabi.ee 
