◦ ürgsema päritoluga loomamuinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest (nt inimese samastumine loomaga - libahundi ainestik) ◦ iidne konflikt - sööja-söödav, tagaajaja-tagaajatav, tugev loom- nõrk loom -- teiseneb ajapikku sotsiaalseks vastuoleuks: rikas - vaene, rumal-tark ◦ loodusrahvaste (siberi, indiaani) jms muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavas kui euroopa rahvaste muinasjuttudel. • Imemuinasjutt - kajastab reeglina sotsiaalseid vastuolusid, rutiinse seisundi muutust (nt sotsiaalse olukorra taastamise ja sotsiaalse tõusu narratiivid) ◦ esinevad fantastilised sündmused, üleloomuliud tegelased ◦ annab aimu soovidest ja ideaalidest (karjäärijutt) ◦ algab miinusseisust, kasutatase kordust, maagilisi arve, kontraste,
olemasolu tunnistamine, Veendumus selles, et inimene ei ela üksnes leivast; et tal on ka kõrgemad nõudmised nagu õppimine, töö, armastus ja looming, Tunnete, soovide ja emotsioonide vöörtustamine nende objektiviseerimise või pealiskaudse selgitamise asemel. Inimkäitumise motivatsioon Vajaduste hierarhia: Füsioloogilised vajadused – umbes 85% (toit, uni, kehakate, peavari, seks jt) Ohutustarve – umbes 70% (soov elada stabilises, turvalises etteaimatavas keskkonnas, olles vaba ärevust ja hirmust) Sotsiaalne kuuluvus ja armastus – umbes 50% (suhtlemine, rahuldava sotsiaalsr staatuse ja lähisuhete vajadus) 6 Eneseaustus – umbes 40% (soov veenduda oma kompetentsuses ja püüd pälvida teistelt tunnustust) Eneseaktualiseerimine – umbes 10% Rahuldamata vajadused panevad tegutsema, krooniliselt alarahuldatud tarbed tekitavad psüühilisi häireid.