Etruski kunst. Levis 8.-3. saj. e. Kr. Itaalia aladel. Ühtne riik puudus, olid edukad meresõitjad, põlluharijad ja metallurgid (raud, pronks, kuld). Linnad olid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega. 7-6. saj. e. Kr. oli kultuuri kõrgaeg, kuid siis alistati nad roomlastele, kellele nende kunst suurt mõju avaldas. Kuna etruskikeelseid tekste on väga vähe säilinud on teadmised selle kultuuri kohta väikesed. Haruspeksid olid ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad. ,,Kapitooliumi emahunt" on pronksskulptuur, millel on kujutatud Rooma linna rajajaid imetavat hunti (imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid
Nimelt peab selle kasutamiseks leiduma sugulaskeel, mille sõnavaraga paralleelide tõmbamine võiks viia uuritava keele mõistmiseni. Siiski on mitmed autorid seda kasutanud ja etruski keelt on võrreldud paljude keeltega alates itaalia ja kreeka keeltest ja lõpetades hiina keelega. See meetod aga ei ole siiamaani mingeid usaldusväärseid tulemusi andnud. On kasutatud ka kombinatsioonimeetodit, mille puhul kasutatakse üksnes säilinud etruskikeelseid tekste. Selle lähenemise pooldajad leiavad, et etruski keel on ainulaadne ja seetõttu pole mõtet teda võrrelda teiste keeltega. Teiseks meetodi lähtepunktiks on oletus, et sõnad on kuidagi seotud esemega, millel nad kirjas on. Püütakse leida üksikute sõnade või tervete tekstide tähendusi erinevaid raidkirju võrreldes. Selle meetodi abil on ka mõningate lahendusteni jõutud. Siiamaani pole seda keelt siiski suudetud desifreerida, kuid siiski teame Etruskide keelest juba üht teist
Traditsioonijärgselt olnud ka Rooma esimesed kuningad just etruskid. 3. sajandiks e.m.a oli aga Rooma vabariik vallutanud kõik etruskide alad. Veidral kombel on etruski kultuur tegelikult nii kreeklastele kui roomlastele täiesti võõras ja kahjuks tuntakse nende kultuuri ja eluviisi väga halvasti, mis ei võimalda selle päritolu enam täpsemalt uurida. (Kangilaski 1997: 70) Üks põhjus, miks etruskite kultuur on meile väga kauge, on see, et kuigi etruskikeelseid tekste on säilinud, on tegu kõigest lühikeste hauakirjadega. Keel on küll desifreeritud, kuid tekstide sisuline piiratus ei võimalda keelt lõplikult mõista. Seetõttu on järeldused, mis säilinud kunstiteoste ja muude esemete põhjal tehtud on, väga vaieldavad ning sisuliselt tõestamatud. (Kangilaski 2003: 72) Ebaselged on ka etruski keele sugulussidemed teiste keeltega. Teada on, et etruskid lõid kreeka tähestiku eeskujul oma kirja. Kunstiajaloolane
vihastasid ning saatsid maod teda ja tema poegi tapma. 15.PEATÜKK Etruski kunst 1. Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal Etruurias. 3.sajandi lõpuks oli Vabariiklik Rooma kogu Etruuria alistanud ja etruskid sulandusid Rooma ühiskonda. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? Säilinud on etruskikeelseid tekste (lühikesed hauakirjad), kuid teadmised nende kultuurist on lünklikud ja piiratud. Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad, mida on mitut tüüpi. 3. Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? Nad tundsid rooma mütoloogiat ning kujutasid seda oma kunstis, hiljem võtsid nad vastu kreeka kultuuri mõjusid ning piir kreeka ja etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. 4
annaabi.ee 
