3.1 Elulugu John Maynard Keynes (05.05.1883 - 21.04.1946) sündis 1883. aastal puritaanlikus kodus Inglismaal. Ta polnud üksnes üheksateistkümnenda sajandi lõpu ja kahekümnenda sajandi alguse teoreetik, vaid ta võttis agaralt osa ka riigi poliitilisest ja majanduselust ning teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Ta oli korduvalt Inglismaa esindaja rahvusvahelistel konverentsidel, töötas Inglise Panga direktorina, oli riigi maksunõunik. Hariduse sai ta Etonis ja Cambridge'is, kus õppis filosoofiat ja majandusteadust. Keynes oli A. Marshalli hiilgav lemmikõpilane ning ta kitsam eriala oli rahandus. Ta võttis omaks kehtiva ühiskonna olemuse ja korra, vaatamata kriitilisele suhtumisele sellesse. Keynes mõistis majandusprobleemide tähtsust ja pidas nende lahendamist poliitiliste probleemide lahendamise aluseks. Esimese maailmasõja päevil töötas ta rahandusministeeriumis ja viibis 1919. a. Versailles' rahukonverentsil ministeeriumi
esimene ja viimane kord, sest üldiselt üksteist tundvad isikud ei kätle. Vastastikune 11 käesurumine on aga enesestmõistetav mis tahes kokkuleppe või lepingu sõlmimisel. Brittidel on kindlakskujunenud harjumused ja vaated. Lõunainglased on jõukamad ja klassiteadlikumad. Põhjainglased, waleslased, šotlased on praktilisemad ja maalähedased. Tõenäoliselt on edukas inglane õppinud Etonis, Oxfordis, Cambridge’is. Üldiselt ei meeldi inglastele kiirustamine. Nad on huvitatud pikaajalisest koostööst. Inglismaa tippjuhid püüavad partneritele näidata, et neid juhib arukus, terve mõistus ja kompromissivalmidus. Eelistatakse vaistu loogikale, kuid ei unustata olemast ettevaatlikud. Alati peab valmis olema varuvariant, mida varjatakse nii kaua kui võimalik. Abbott ja Pendlebury (1991, lk 107) selgitavad, et enamuse
annaabi.ee 
