oma elu lõpu poole, et inimestel on kaks põhilist energiaallikat: eluandev ja inimese naudingute eest hoolitsev liibido ning purustav surmainstinkt thanatos. Nende kahe energia konfliktid viivad inimkäitumise näivatele vastuoludele, kusjuures inimese agressiivsus on seletatav thanatose destruktiivse energiaga. Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes. Lindude ja kalade etoloogiliste uuringute väitis Lorenz, et kaasasündinud agressiivsus koguneb järjest, kuni mingi sündmus juhtub olema ,,päästikuks", mis selle vallandab. Päästik esineb tõenäoliselt liigispetiifilse signaali vormis, moodustades teatud liiki ähvardava poosi näiteks vaenulik jõllitamine või lähenemine isikliku ,,territooriumi" piiri ületades. Lorenz väitis, et agressiivne energia koguneb indiviidis pidevalt, nii nagu kraanist tilkuv vesi täidab ajapikku paagi
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa).
9. Genotüüp. Fenotüüp · Genotüüp indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon! kromosoomides lokaliseeruvate pärilikkuse diskreetsete determinantide- geenide- summa; laiemas tähenduses on genotüüp termini idiotüüp sünonüüm- organismi kõigi pärilike algmete summa olenemata sellest, kus nad asuvad, kas rakutuumas või tsütoplasmas ( kromotüübi ja plasmotüübi summa) · Fenotüüp- indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste (variantide ja avaldumistasemete) vaadeldav kogum; kitsamas mõistes üksiku uuritava tunnuse ilmetüüp (variant, seisund). Fenotüüp kujuneb indiviidi arengus (fenogeneesis) genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena, tihti sõltuvalt elukeskkonna tingimustest. isendite välistunnuste või omaduste summa, genotüübi ja keskkonna koostoime tulemus Sõna genotüüp kasutas esmakordselt Taani botaanik Wilhelm Johannsen, aastal 1909.:
annaabi.ee 
