Dnepri alae seega jõudsid ida slaavalsed 5 saj lõpul 6 saj alguses. Põhjapoolsetel aladel olid sela ajal soome-ugri hõimud kes maksid russidele andamit. Aegamööda aga liikusid russid põhjasuunas. 4. Idaslaavlaste hõimuliidud ja nende suhted kohalike rahvastega. I aastatuhande II poolel asustasid idaslaavi hõimuliidud (koondas 120-150 hõimu) laialdased maaalad Ida-Euroopas. Sajandipikkuse kooselu jooksul puutusid slaavlased kokku erinevate kohalike etnostega, enam mõjutasid aga sküüdid ja sarmaadid. Kuigi kolonisatsioon viis neid ka laialdastele soome-ugri aladele ei peeta nede mõju eriti oluliseks. 5. Idaslaavlaste elatusalad (Sergejev, Vseviov 2002, 28-30). Peamine tegevusala oli maaviljelus. Erinevad viisid nt metsastel aladel esimel aastal raiuti mets maha, teisel aastal juuriti kännud ja kolmandal alles hariti. Kui maa oli kurnatud võeti uus lapp(pidevalt valmistati uusi alasid ette) Lisaks pakkus mets lisaks
Väljaspool linnastuid jäävad võibolla püsima vaid üksikud metsavahi- ja turismitalud ja suvituskülad. Igatahes Lääne- ja Põhja-Euroopa arenevad just selles suunas. Rahvastiku etniline koosseis Põlisrahvastik koosneb valdavalt eestlastest. Eestlased on selle ala tõeline põlisrahvastik, nende esivanemad ilmusid siia juba mandrijää sulamise järel. Kuid aastatuhandete jooksul on eestlased segunenud teiste etnostega, peamiselt lõunast ja läänest saabunud indoeurooplastega. Segunemine on jätkunud ka ajaloolisel ajal, mil selle kohta on olemas kindlaid tõendeid. Eestlased on küll säilitanud oma esivanemate uurali keelkonna keele, rassiliselt aga euroopastunud. XIII sajandil eestlasi ühtse etnosena veel ei olnud. Eesti ala, aga ka suuri alasid sellest lõunas ja idas asustasid hõimud, kes
annaabi.ee 
