kas funktsioon või vajadus. (Funktsionalism vahetu, ajas toimiv, populaarne.) 5)Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginald Radcliffe-Brown(1881-1955). Ük-s sots grupi vajadused esmased. Institutsioonid töötavad grupi säilimise eesmärgil. (nagu Durkheimgi- indiviid sekundaarne grupi suhtes). Funktsionalismiga kaasnes suur avalik läbimurre välitööde populaarsuses, enne ei võetud neid nii tõsiselt ja ei tehtud nii suures mahus. Psühhoanalüüs, mõjutas oluliselt etnol. ja antropol. arengut. Freud 1856-1939 teadvus ja selle üle kaaluv alateadvus(ihad meist sõltumatud) inimese kaudu tuleks tõlgendada ühiskonda. Toob paralleele vaimuhaigete ja metslaste vahel. Jung-arendab edasi Freudi ideed, et on ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame seletada, miks grupid sarnased. Ajalugu ja arhailine mälu... (Tõestada ei saa..). (Boas arvas ka et indiviid on oluline, üldiselt teadis palju ja teda saab enamus vooludega siduda). 6)Konfiguratsionism- e
Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia. Definitsioonile heideti aga ette, et loetelu on ähmane ning jätab välja mitmed aspektid.
annaabi.ee 
