vormidest amülofaagia. Pika on psüühiline toitumishäire, mille korral inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju. Amülofaagid eelistavad süüa küll tavainimese mõistes üpris söödavat kraami, nimelt tärkliserikkaid aineid, kuid nende toidueelistuste hulka kuuluvad toored kartulid, toortärklis, erisugused tärgeldusained, jahu, tainas ja kliister. Eriti levinud on amülofaagia Ameerika lõunaosariikide mustanahaliste naiste seas. Toortärklise õgimist põhjendatakse jaburate etnokultuuriliste uskumuste ja lootustega: "siis sünnib heledama nahaga laps", "siis on sünnitus tänu tärklise libedusele kergem " või "siis on lapse nahk puhas ja krudisev". Ehkki toortärklis pole ka suurtes kogustes mürgine, põhjustab see siiski teatud tervisehäireid. Nimelt tekivad paadunud amülofaagidel sageli süljenäärmetes kivid. Teiseks, liigne tärklis seob seedekulglast mitmesuguseid mikroelemente ja teisi bioaktiivseid ühendeid, takistades nii nende imendumist
" Iga ajalolane on paratamatult ka semiootik: ajaloolane alustab oma tööd semiootilistest manipulatsioonidest lähteainese, tekstiga. Kultuuri ajalooline semiootika Ajalooline semiootika uurib seda, kuidas mõtestab oma valikuid mingil möödaniku ajahetkel inimene või inimkollektiiv. Juri Lotman: "See on mõneti sarnane sellega, mida "uus ajalooteadus" nimetab "mentaliteediks". Kuid mentaliteedialaste uurimuste tulemused ja nende võrdlus sellega, mida mitmesuguste etnokultuuriliste teadvusetüüpide rekonstrueerimisel on saavutanud vene semiootikud [...], veenavad, et just kultuuri ajalooline semiootika on kõige paljutõotavam tee selles suunas." ,,Vestlusi vene kultuurist" (1993) Uurimus vene aadli argielust 18.19. sajandil. Aluseks 1985. aastal alguse saanud 35- osaline teleloengute sari ETV-s. Rõhk argielu sümboolsetel aspektidel ja rituaalsel käitumisel. Temaatiline ja isikukeskne lähenemine. Peamised teemad: *ametiastmed ja aumärgid *naiste maailm *ball
annaabi.ee 
