Nii nagu kirjutas 1925. aastal üks väheseid vadjalasest õpetlasi Dimitri Tsvetkov, on just kreeka-katoliku usuga ühte sulades vadjalased loobunud oma keelest ning rahvustundest. Usuühtsuse alusel on hakatud end vastupuiklemata pidama venelasteks, teisalt aga ranget vahet tegema teiseusuliste (st. luterlike) soomlaste ning eestlaste vahel, kes ometigi keeleliselt vadjalastele lähedasemad. 19. sajandi lõpuks jõudsid vadjalaste etnograafilisele asualale suured kiviteed ning raudteeühendus, mis avas needki maakohad täiel määral industrialiseerumisele ja urbaniseerumisele. See tõi omakorda kaasa võõraste massilise juurdevoolu ning traditsioonilise etnotsentrilise külaühiskonna järkjärgulise murendumise. Veel praegugi seostavad Vaipoole vadja vanurid venelaste ja muude "võõramaalaste" tulekut külla suurte maanteede ja raudteede rajamisega. Akulturatsiooniprotsessile
kultuurid on võrdsed kuigi nad on erinevad ja läbi selle suurendada tolerantsust, eelkõige lääne ühiskonnas. Suhtumise mõjutamisel on antropoloogilistel filmidel just eriti suur potentsiaal, aitab inimesel end samastada, et mõista erinevaid maailmapilte. 20.11.14 Ameerika visuaalsest antropoloogiast. Täpsemalt 50-60ndad. Harvardi ,,koolkond" - grupp filmitegijaid, kes panid aluse USAs etnograafilisele filmizanrile. Tegemist pole niivõrd ühtse stiiliga või kindlat tüüpi nägemusega, vaid pigem on geograafiline ühisnimetamine, kõik olid üht või teist moodi seotud Harvardi ülikooliga. Filmiuurimise keskus, (1866) rajati alguses Harvardi ülikooli etnoloogia-antropoloogia muuseumi juurde. Harvardi koolkonna alguseks võib pidada perekonda Marshall'eid, kes tegid mitmeid ekspeditsioone Aafrika lõunaosasse nii-öelda busmanide juurde (tänapäeval nim. san'deks erinevad keeled)
annaabi.ee 
