Selles on eemaldumist 1970. aastate “madalatest” tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Subjektsuse lagunemine on näiliselt vastupidine tendents, kuid märgib tegelikult üldisemas mõttes ikkagi ühist muutust, mis esindab kahtlusi identiteedi etteantuses. Sotsiaalses plaanis avaldub see ka rahvuslikus temaatikas: 1980. aastate alguse “etnosümbolistlik” luule, mis kinnitas eestlaseks olemist, asendub laiemas tähenduses “etnofuturistlikuga”, mis muudab 6 kinnitused küsimusteks ja ühese identiteedi mitmuslikuks. Imagoga liituvad rollid on tihtipeale signaal sellest, et esmatähtsaks saavad mingil kitsamal ideoloogilisel alusel toimuvad enesemääratlusel – Doris Kareva puhul toetudes klassikalise poeedi tüpaažile. Doris Karevat jaotatakse ka gruppi postsümbolistlik luulelaad, mis kaotab senise valitseva positsiooni
keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate "madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Subjektsuse lagunemine on näiliselt vastupidine tendents, kuid märgib tegelikult üldisemas mõttes ikkagi ühist muutust, mis esindab kahtlusi identiteedi etteantuses. Sotsiaalses plaanis avaldub see ka rahvuslikus temaatikas: 1980. aastate alguse "etnosümbolistlik" luule, mis kinnitas eestlaseks olemist, asendub laiemas tähenduses "etnofuturistlikuga", mis muudab kinnitused küsimusteks ja ühese identiteedi mitmuslikuks. Imagoga liituvad rollid on tihtipeale signaal sellest, et esmatähtsaks saavad mingil kitsamal ideoloogilisel alusel toimuvad enesemääratlusel Doris Kareva puhul toetudes klassikalise poeedi tüpaazile. Doris Karevat jaotatakse ka gruppi postsümbolistlik luulelaad, mis kaotab senise valitseva positsiooni. Siin toimuvatest edasiarendustest on kõige ilmekam tehniliselt viimistletud maneristliku võttestiku tugevnemine
annaabi.ee 
