Trubetsky maailmanägemus tuleb hästi välja tema proosateostes, eelkõige 1992. aastal ilmunud maagilise realismi sugemetega jutustuses ,,Inglid ja kangelased", mis on kirjutatud kahasse Vennaskonna kitarristi Anti Pathique'iga. Aastast 1989 on tema kuulsaim luulekogu aga ,,Pogo". Pungiga paralleelselt vormus üks ilukirjanduslik hoovus, mida võib pidada nii suureneva rahvusliku teadvuse kui ka postmodernismi ilminguks. See on etnofuturism. Nagu nimigi ütleb, püüdsid etnofuturistid ühendada ühendamatut: ühelt poolt arhailist, mütoloogilist, rahvuslikku sisu ja teisalt moodsaid võtteid. Uuenduslik, mänguline vorm tahtis kaotada harrast suhtumist luulesse, ammutades samas just eesti kirjasõna klassikast, alustades regivärsiga ja lõpetades arbujatega. Etnofuturism võttis esmakordselt metoodiliselt kasutusele intertekstuaalsuse kui ilukirjandusliku väljendusviisi. Luuletaja Karl Martin Sinijärv (1971), etnofuturismi üks
Punk - alguse sai 70date Inglismaalt - poliitilise alatooniga - vastuseis valitsevatele oludele - Villu Tamme (s 1963, ansamblis J.M.K.E, „Tere perestroika“) - Tõnu Trubertsky (s 1963, punkbändis Vennaskond) Etnofuturism Ühendamatu ühendamine: - arhailine, mütoloogiline, rahvuslik sisu, moodsad võtted, uuenduslik ja mänguline vorm Karl Martin Sinijärv (s 1971) – üks eestvedajaid - 1988 – etnofuturistid asutasid rühmituse Hirohall - 1989 – Eesti Kostabi $elts Postmodernismi tunnused - pastišš on teistest tekstidest laenamine; originaalsust ei ole - ebakindlus, kahtlus, kaootilisus – fragmentaalsus - kirjanduses saab kõigest kirjutada - iroonia Mati Unt (1944-2005) - eesti kirjanik ja teatrilavastaja - „Öös on asju“ (1990) – kasutatatud läbivalt postmodernismi võtteid