Esimese maailmasõja lõpus, kui lüüasaanud impeeriumite tükeldamist põhjendati vajadusega teostada rahvaste enesemääramisõigust. Just kolonialismivastase terrorismi laine ajal nimetati terroriste esmakordselt valitsuseterrori vastu võitlevateks vabadusvõitlejateks ning seda tegi Menachem Begin, juudi terroriorganisatsiooni Irgun juht aastail 19431948. Teise laine terroriorganisatsioonid said ulatuslikku toetust erinevatelt etnilistelt kogukondadelt välismaal ning nad teostasid palju vähem atentaate. Nende strateegia oli keerukam kui anarhistide oma. Kõigepealt taotleti kohalike politseijõudude elimineerimist ning nende asendamist koloniaalvägedega. Viimaseid peeti oskamatuks ning võimetuks terroristidega hakkama saada, kuid samas piisavalt vägivaldseks, et tekitada elanikkonnas ulatuslikku rahuolematust, mis pidi suurendama toetust terroristide eesmärkidele. Kolonialismivastase terrorilaine käigus
5. saj keskpaiku oli türannia suht kadunud, aga 4. saj hakkasid uuesti tulema. Valdavalt oli tegemist palgasõdurite pealikega. Nad kasutasid hästi sotsiaalseid vastuolusid, esinedes vaeste kaitsjana rikaste vastu. Kõige kuulsamad türannid on Sitsiilias. Need monarhiad on hellenismiajastu eelkäiad. Monarhiate esiletõusu esindab Makedoonia. Makedoonialased etnilistelt oli kreeklastele lähedased. Riik koosnes suurest tasandikust. Kuninga suguvõsa oli Heraklese järglased. See ei olnud absoluutne võim, mingit osa mängis ka rahvakoosolek. Olid talupojad, jalaväelased ja
annaabi.ee 
