niatsiinist, 60 % pantoteenhappest ja 85 % rasvadest riisitera pealispinna lähedal. Riis on hea magneesiu miallikas, sa muti sisaldab riis niatsiini, B6vitamiini, tiamiini, fosforit, tsink ja vaske ning vähesel määral pantoteenhapet ja kaaliumi. Riis sisaldab teraviljadest k õige vähe m valke. Nagu k õikides teraviljades, on valgud mittetäisväärtuslikud, li miteeriv aminohape on lüsiin. Tärklis, mis koosneb amüloosist ja amülopektiinist, kliisterdub ke etmisel ja muutub kergesti seeditavaks. 4. Riisi kasvatus Riis on pea mine teravili, mida Aasias kasvatatakse. Isegi kui teised riigid mujal maail mas on saanud olulisteks riisitootjateks, on Aasiasse koondunud peaaegu kogu maail ma riisitoodang (94 % ). Suuri mad riisitootjad on Hiina, India, Pakistan, Tai ja USA. Riisi kasvatatakse troopilistel ja subtroopilistel aladel. Riis on üheaastane taim, mis kasvab kerge mini troopilises klii mas
Plasmoodiu mid suudavad liikuda. Nad roo mavad ringi k õdunevas puidus või mullas, otsides endale toiduks baktereid, algloo mi ja seeni. MÜRK SEENED Paljud seened sisaldavad m ürkaineid või toodavad neid o ma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 m ürgist või tõsise m ürgituskahtlusega suurseeneliiki. Se ene mürgitused: 1. Jäädavalt m ürgitus seentes sisalduvad m ürkained ke etmisel ei lagune. 2. Värskelt m ürgistes liikudes sisalduvad m ürkained lagunevad ke etmisel (kuid mitte mikrolaineahjus). Ke eta tuleb vähe malt 20 minutit. Ke eduvett ei tohi kasutada. 3. Tinglikult söödavad seened sisaldavad m ürkaineid, mis m õjuvad vastavalt sööja iseärasustele. Se ene mürgitustele on iseloo mulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sü mpto mitele võib järgneda rahune mine v õi näiline parane mine, kuid tegelikult
annaabi.ee 
