Aedmaasika 5 1 5 16 d Kokku 20 2,4 8,5 23 27,2 Tabeli nr 4 neljandas lahtris toodud tinghektarid näitavad pinda hektarites, mida tuleb väetada keskmise annusega, kaera puhul on see 3,5 ja aedmaasikatel 5. Kasutadaolev keskimine sõnnikunorm on 23. Tabelist selgub, et aedmaasikate planeeritav väetisnorm 16 t/ha, see tähendab, et 5 ha tuleb panna 80 t väetist. Kaera väetisnorm on 11,2 t/ha ehk viiel hektaril 56 t, kokku on sõnnikut vaja 136 t. 9 2.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia Orgaanilise väetise käitlusetapid sõnniku saamisest kuni mulda jõudmiseni on järgmised: hoiustamine hoidlas, laadimine hoidlast laoturisse, vedu põllule ja viimaseks laotamine.
väetise,järelmõju , mineraalväetiste järelmõju,eelvilja mõju. Lisaks arvestatakse veel väetistest esimisel aastal toitainete kasutamise koefitsenti. Empiirilised meetodid-võimaldavad olemasolevate väetiste jäägitut kasutamist Korrigeerimiskoefitsendi meetod- mugav kasutada kui meil on teada väetise vajadus. Esmalt arvutatakse korrigeerimiskoefitsent, see näitab meile sisuliselt väetisega kindlustatuse taset. Korrigeeritud väetisnormi leidmiseks tuleb vajalik väetisnorm korrutada vastava väetise korrigeerimiskoefitsendiga Tinghektarite meetod- näitab tinglikult seda pinda mida tuleb väetada. Seda saab rakendada eeskätt orgaaniliste väetiste annuste arvutamisel. Meetod on eelmisest lihtsam aga ebatäpsem ja tuleb kõnealla loomade heade söötmis-ja pidamistingimuste korral. Arvutamiseks on vaja teada väetist vajavate kultuuride kasvupindala,kultuuride suhtelist väetistarvet ja min väetiste puhul ka väetistarbe koefitsenti.
annaabi.ee 
