KaelusPapagoi (Psittacula krameri) Linnu kirjeldus Kaeluspapagoi on paigalind, kes on tuntud oma roheka sulestiku ja valju hääle poolest. Kaeluspapagoid on üldjoontes rohekad, ent pea muutub kukla suunas sinakaks. Kurgualune on must, samuti kui nokast silma poole kulgev kitsas riba. Tiiva pikkus on 16 cm, üldpikkus umbes 42 cm. Leviala Elutseb Aafrikas kuni kuni Põhja- Etioopiani. Veel leidub teda lõunaosas(India). Teda on toodud Euroopasse ja USA- sse. Liigi arvukus kasvab. Pesitsus Emane muneb 3-4 muna umbes kolm päeva pärast pesategemist. Isane söödab emast haudumise ajal, mis kestab 22-24 päeva. Suled kasvavad 35 päeva vanuselt ning iseseisvuse saavutavad pojad 65 päeva vanuselt. Toitumine Kaeluspapagoi toitub suuremalt jaolt puuviljadest ja pähklitest. Lendab ka põldudele, kus sööb kultuurtaimede seemneid. Lemmikloomana
Porphyrogennetos, kes kirjutas ise mitu traktaati ja laskis koostada vaimuvara kokkuvõtteid. Ajaloo teadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad, alates Piibli Aadamast ning jõudes välja keskaja Bütsantsini. 6. saj kirjutas ajaloolane Prokopios kaks kroonikat- "Sõdadest", mis rääkis keiser Justinianust ning tema tegemistest ja "Salalises loos", mis naeruvääristas õukonnaelu. Geograafiateaduses tunti kaugeid idapoolseid alasid (India, Tseilon, Hiina), lõunas aga jõudis see Etioopiani. Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa kohta teadmised jäid aga pinnapealseteks. Tuntum geograaf oli Kosmas Indiassesõitja. Suhted Lääne-Euroopa ja slaavlastega ei olnud paremate küllast, kuid kreeklased Kyrillos ja Methodios koostasid slaavi tähestiku. Slaavi maades rakendati ka Bütstantsi riikluse elemente, nad pidasid põhiväärtusteks piiramatut monarhiat, kogukonda ning õigeusku.
Vaatamata tugevale riiklikule korraldusele lagunes ka Vana - Babüloonia riik ning Mesopotaamia muutus taas mitmelt poolt sisse tunginud rahvaste tallermaaks. Alles 9. saj. eKr. kujunes neil aladel taas võimas riik - Assüüria, mille eksisteerimise jooksul rikastus ka arhitektuur uute saavutustega. Sõjalis - aristokraatliku korraga Assüüria õiteng oli 9. - 7. saj. eKr., sel ajal ulatus riigi territoorium idas peaaegu Iraanini, läänes Vahemereni, põhjas Taga - Kaukaasiani, lõunas Etioopiani. Rajati uusi linnu, tuntumateks olid Assur, Kalhu, Ninive, Dur - Sarrukin; võrreldes varasemate Mesopotaamia linnade asupaigaga hargnes asustus rohkem põhja poole. Üks tuntumaid linnu oli Sargon II poolt rajatud Dur - Sarrukin ( praegune Chersabad), mis kuulus Mesopotaamia alade suurimate linnade hulka. Pindala oli 300 ha, linnamüüride pikkus ca 7 km. Suurejooneline oli Sargon II palee, mis paiknes linna keskuses ja oli ümbritsetud hammastatud umbmüüriga
annaabi.ee 
