496 ristiti frankide kuningas Chlodovech 525 tuli munk Dionysius Exiguus välja tänase ajaarvamise (Anno Domini) ideega 6. sajandi keskel tegutses Wales'is misjonärina St David, kes ristis enamuse sealsest rahvast 589 võtsid läänegoodid Hispaanias arianismi asemel vastu Nikaia versiooni ristiusust 597 saabus Lõuna-Inglismaale munk Augustinus, kellest sai esimene Canterbury peapiiskop ja kes ristis esimese Inglismaa valitsejana Kenti kuninga Ethelberti 627 ristiti Inglismaal Northumbria kuningas Edwin 634-644 valitses araablaste Kalifaati Umar, kes vallutas Süüria, Egiptuse ja Pärsia 711-718 vallutasid araablased Hispaania 722-1492 reconquista Hispaanias 732 pandi Tours'i ehk Poitiers'i lahinguga seisma islami edasitung Euroopas 793 algas Lindisfarne'i kloostri rüüstamisega viikingite aeg 800 krooniti Carolus Magnus paavsti poolt Püha Rooma keisriks 960 ristiti Taani kuningas Harald Gormsson, hüüdnimega Sinihammas
luudest ka midagi kasu olema. Gregorius pani rõhku missa läbiviimise ilule, ja tõenäoliselt oli 6. sajandi lõpul just tema juhtimisel koostatud kõigi liturgiatekstide uus kogu, mis sai aluseks uus-Rooma liturgiale. Gregorius oli tugevalt häiritud iiri munkade poolt frankide territooriumil toimuvast misjonitööst ja kloostrite rajamisest. Aastal 596 otsustas Gregorius saata ühest Rooma kloostrist rühma munki Kenti paganliku kuninga Ethelberti juurde tegema misjonitööd, mis suundus hiljem langobardide ja anglosakside juurde. Nii lõi Gregorius misjonitöö alustamisega seal eeldused roomakatoliikluse hilisemale vastuvõtmisele. Kirikuriigi loomine (Teine konspekt) Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi (Patrimonium Petri), samuti oli ta Rooma linna valitseja. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane)
annaabi.ee 
