2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed õigused
rahuldamisest. Kuid mõnes mõtes ei ole õige, et õpetaja on teadlik lapse IQ-st, kuna see võib õpetajates tekitada eelarvamusi. Intelligentsuse olemusest vähe või mitteteadikul õpetajal võivad tekkida negatiivsed hoiakud, kuna ta võib arvata, et need väärtused on püsivad ja mutumatud ning seejärel loobuda nõrgemate õpilaste abistamisest, kuna ta arvab, et temast ei saa nagu nii asja. Seepärast suhtutakse väga ettevaatlikult intelligentsustestide kasutamisse vähese etevalmistusega õpetajate poolt. Tänapäeval kasutatakse IQ testimist enamasti pedagoogilistes uuringutes, millega on tarvis aidata erandlikke lapsi või arvestada mingitel muudel juhtudel. IQ-d mõõdavad üldjuhul selleks ettevalmistatud spetsialistid, et vältida tulemuste väärkasutamist.(Krull 2000: 83- 86) 7 KOKKUVÕTE Referaat teemal praktilise intelligentsuse teooriatest ja intelligentsuse testide
annaabi.ee 
