Teisi kollase tallusega samblike perekondi saab eritada kindlalt värvusreaktsiooniga. Nimelt, teatud ainet tallusele tilgutades muudab tallus oma värvust. Värvi muutust talluses põhjustab korpsamblikule värviandev aine parietiin (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004). Seinakord on substraadi suhtes vähenõudlik, talub õhu happelisust, kui ka tolmusaastust, lisaks on see lämmastikulembene. Lembesuse tõttu võib seda leida linnades, taludest, karjalautades, rannakaljudelt, eterniitkatustelt, majadelt ja betoonpostidelt, just nimelt nendelt pindadelt, kuna need on lämmastikurikkalt väetatud. 12 Brudersohn. (2005). Harilik korpsamblik. Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_korpsamblik 13 Kibe lumisamblik Pertusaria amara Kirjeldus
tolmusaastele. Seetõttu võime harilikku seinakorpa leida kõige mitmekesisematelt substraatidelt ja kasvukohtadest: leht- ja okaspuude tüvelt ja okstelt linnades, taluõuedes, 14 maanteede ja karjalautade ümbrusest; rannakaljudelt eriti aga lindude ,,istumiskividelt", mida on lämmastikurikkalt väetatud; inimtekkelistelt substraatidelt betoonpostidelt, eterniitkatustelt, majaseintelt. [5] 4.2.3. Peen narmassamblik · Talluse pikkus: kuni 30 cm · Viljakehad: esinevad väga harva · Substraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harva kividel · Mõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis. Narmassamblikke on Eestis teada kümmekond, neist kaks peen narmassamblik (Bryoria capillaris) ja pruunikas narmassamblik (Bryoria fuscescens) esinevad meil väga sageli. Tihti