liikumist täielikult kontrollida. Teinekord pigistas ta värvi tuubist otse lõuendile või leidis veel atraktiivsemaid võtteid. Eriliselt hindas ta maalimise kiirust, ilmselt lootes nõnda mõistuse ikkest vabaneda. Mathieu oli esimesi Euroopa kunstnikke, kes muutis pildi tegemise etenduseks (nt. mõnikord pani ta selga raudrüü ja maalis siis ,,nagu oleks pilt saratseen ja tema ise Roland"). Kuigi Mathieu võistles ameeriklastega nii teose formaadis kui ka etenduslikkuses, ei saavutanud ta nendega võrreldavat seisundit avangardismi ajaloos. E. Lucie-Smithi arvates näis ta ,,virtuoosina, kes rahuldub oma trikkidega". ALBERTO BURRI (s. 1915) katsetas väga radikaalsete materjalidega lisas maalile esemeid (vanad katkised kotid); kuumutas värvi metallplaadil, kuhu tekkisid värvimullid, mis hiljem lõhkesid reljeefitaoliseks jne. KARL APPEL (s.1927) kuulus rühmitusse ,,Cobra", maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega.
kontrollida. Teinekord pigistas ta värvi tuubist otse lõuendile või leidis veel atraktiivsemaid võtteid. Eriliselt hindas ta maalimise kiirust, ilmselt lootes nõnda mõistuse ikkest vabaneda. Mathieu oli esimesi Euroopa kunstnikke, kes muutis pildi tegemise etenduseks (nt. mõnikord pani ta selga raudrüü ja maalis siis ,,nagu oleks pilt saratseen ja tema ise Roland"). Kuigi Mathieu võistles ameeriklastega nii teose formaadis kui ka etenduslikkuses, ei saavutanud ta nendega võrreldavat seisundit avangardismi ajaloos. E. Lucie-Smithi arvates näis ta ,,virtuoosina, kes rahuldub oma trikkidega". ALBERTO BURRI (s. 1915) katsetas väga radikaalsete materjalidega lisas maalile esemeid (vanad katkised kotid); kuumutas värvi metallplaadil, kuhu tekkisid värvimullid, mis hiljem lõhkesid reljeefitaoliseks jne. KARL APPEL (s.1927) kuulus rühmitusse ,,Cobra", maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega.