algatus jäi tagajärgedeta. Üheks põhjuseks oli revolutsioon, millega seoses osa juhtivast jõust pidi lahkuma kodumaalt. 1906 valiti uus linnapea Lender, kes lubas jätkaata eelmise linnapea tööd ning pöörata eriti tähelepanu linna alevite huvidele ja hädadele. Ajajärgus 1906-1913 asuti tähtsate küsimuste juurde, millest suhteliselt palju viidi lõpule ning kutsuti ellu kogukonnaelus tähtsat osa etendavaid uuendusi. Nt planeerimiskava väljatöötamine. Kuid rida tähtsaid kavu ei saadud teostada, sest valitus oli vastu. Tuli tõsta ka linna rahanduselist jõudu, missusguseid sihte seati, saab lugeda J.poska kõnest. Nimelt peab olema kindel kava. Peaks suurendama linna kaubanduslikkude ettevõtete arvu. Taotleda tulusid linna maa hinna tõsust. Need sihtjooned tuli kõrvale jätta. Tallinnas hakkas teravnema korterikriis ning linnaomavalitsuse tähtsaimaks
jazz/pop- ja pärimusmuusika valdkonnas. MUUSIKAÕPILASTE ARV 2002-2007[7] 10 9. Kokkuvõte Muusikakooli roll Eesti kultuuris on olnud erinev. Muusikakoolid on kohaliku kultuurielu keskusteks enamikes omavalitsustes. Mitmetes neist, kus aegade segaduses kultuurimajad suleti, ka ainukeseks. Muusikakoolide juures tegutseb üha rohkem kohalikus kultuurielus olulist osa etendavaid kollektiive (orkestrid, ka koorid, jazz-ja bigbandid). Ka annavad sellised kollektiivid võimaluse aktiivset musitseerimist jätkata kooli juba lõpetanud noortel. Nende kollektiivide juhid on enamasti muusikakooli õpetajad. Koolide kontserdid ja esinemised omavalitsuse üritustel edendavad kohalikku kultuurielu ja seega kohalike elanike elukvaliteeti. Tänapäeval on muusika ja muusika õppimine tehtud piisavalt kättesaadav, et olenemata rahakoti