R X + H OH R OH + HX (kus X on halogeen Cl,Br,I) Kuna side C X ei ole iooniline ja alküülhalogeniidid lahustuvad veel halvasti, viiakse reaktsioon läbi soojendamisel. Alküülhalogeniidide hüdrolüüsumisvõime sõltub halogeenist. Halogeeni aatomi eemaldamise kerguse järgi võib alküülhalogeniidid paigutada järgmisesse ritta: Fluoriidid < kloriidid < bromiidid < jodiidid. Seega alküüljodiidid hüdrolüüsuvad kõige kergemini. 2. Alkohole võib saada eteenirea süsivesinike hüdraatimisel(vee liitmisel): CH2 = CH2 + H OH CH3 CH2OH. Reaktsioon kulgeb veega soojendamisel ja tingimata katalüsaatorite väävelhappe, tsinkkloriidi või teiste manusel. 3. Üheks alkoholide saamisviisiks on aldehüüdide ja ketoonide redutseerimine vesinikuga. Aldehüüdidest tekivad primaarsed, ketoonidest sekundaarsed alkoholid: · CH(CH3)2 CHO + H2 CH(CH3)2 CH2OH · C(CH3)2 = O + H2 CH(CH3)2 - OH
Hoolimata piirangutest arenes viinatootmine edukalt ja mõne aasta jooksul hõivati isegi Petrogradi turg. Aastal 1921 töötas Eestis 135 viinavabrikut, enamik neist Virumaal. Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE SAAMINE 1. sünteetiliselt süsivesinike monohalogeenderivaatide hüdrolüüsimisel leeliste vesilahustega ehk eteenirea süsivesinike hüdraatimisel; 2. aldehüüdide ja ketoonide redutseerimisel vesinikuga; 3. alkohole sünteese saadakse magneesiumorgaaniliste ühendite kaudu; 4. etanooli saadakse tööstuslikult suurtes hulkades tärklist sisaldavate (kartuli, teravilja) kääritamisel; 5. süntooli, mis on alkoholide segu, saadakse veegaaside
annaabi.ee 
