Haldustraditsioonid Lääne- Euroopas Seminaritöö 1 õppeaines Avalik haldus RIV6019 Erle Neeme 10.02.2017 Analüüsitav artikkel: Rugge, F. (2003) Administrative Traditions in Western Europe. - In Peters, G.P., Pierre, J. (eds) Handbook of Public Administration. Sage. Etatismi võidukäik. Etatism on poliitline mõttesuund, mille kohaselt riik omaette väärtus ja ülim eesmärk, mille nimel peavad kodanikud allutama oma taotlused ja heaolu. 19. sajandi lõpust sai alguse etatismi võidumarss, mille kulminatsiooniks oli fašismi ja kommunismi ideoloogia loomine ja praktiseerimine. Võttes arvesse 19.sajandil maailmaajaloos aset leidnud sündmusi, tundub selline asjade kulg loogiline. Aastast 1776, mil võeti vasti Ameerika põhiseadus protestiks Briti ülemvõimu vastu, levis demokratiseerumise laine edasi Euroopasse. Ameerikale järgnes peagi Prantsusmaa, luues aastal 1832 Reformi Aktiga põhiseadusliku raamistiku
levik Suurbritannias 1920. ja 1930. aastatel marginaalseks. Kuigi näiteks Suurbritannia fasistlike liikumiste lipulaeva British Union of Fascists ülesehitamine toimus loogilise ja ammendava programmi alusel - rahva poolehoidu taotlevad aktsioonid järgnesid alles hiljem - , ei suudetud pikaajalise demokraatiatraditsiooniga brittidelt leida piisavat toetust. Mark Hagopian nimetab pärast Esimest maailmasõda Itaalias ja mujal Euroopas tekkinud fasistliku ideoloogia olulisimateks põhimõteteks etatismi, karismaatilist juhtimist, elitarismi, hüpernatsionalismi, voluntarismi, antiparlamentarismi ning antimarksismi (Hagopian 1993, 388). Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile. Kahtlemata sobinuks vähemalt mõned neist põhimõtetest (etatism, elitarism) rakendamiseks ka Suurbritannia ühiskonnas, kuid näiteks hüpernatsionalismi
annaabi.ee 
